Haanja100 2014
Kui Sa ei ole sõitnud läbi Haanja100 rattamaratoni, siis pole Sa veel elu näinud. Vähemalt Eestimaal! CC Rota Mobilis on aktiivselt seda võistlust väisanud (muljed eelmisest ja üle-eelmisest aastast) ning ka meie MTB sektsiooni mõlemad naisliikmed on sellest kadalipust edukalt läbi tulnud. Sel aastal läksid hooaja viimast pauku välja laskma Mihkel ja Raul.
Mihkel:
Sügis, laupäev, 5:30 äratus, sõit Võru poole ja seda neljandat aastat järjest. Seekord oli rada uuenduskuuri läbinud ja ilm oli hea. „Highway to hell“ ja mindigi rajale.
Viimased enekad enne väljasõitu
Esimesel tehnilisemal kohal jättis üks kaasvõistleja vahe sisse ning sinna see peagrupp läks. Proovisin korra ka meeleheitliku sprindi abil järgi jõuda, aga see üritus oli üsna lootusetu. Mingi aja möödudes formeerus grupp, kus peale muude suleliste ja karvaste olid ka Aigar Raja ja Danek Laanela. Viimased tegid korraliku tempot ja tulevikuperspektiiv oli hea. Vahepeal jõudsin ühe pudeli ära kaotada. Õnneks või kahjuks oli keegi kitsa värava puruks sõitnud ja sai ilusti läbi rihtida sealt see aasta.
Kõik oli ilus kuni hetkeni, mil esikumm hakkas kõvemat häält kurvides tegema ning olemine läks päris vedelaks. Kuna käsipump ei mahtunud muude asjade vahele ära, lootsin jõuda TP’sse, et kumm täis pumbata ja lateksi abile loota. Kuna TP’d polnud lähima kilomeetri jooksul näha, pidin ühe Haanja oru põhja remondiboksi püsti panema. Üsna kiiresti sain õhukummi sisse lükata ning 20g CO balloon lasi päris kõvaks kummi. Vahepeal läksid kõik Eesti rattaomanikud mööda minust. Sulgesin remonditöökoja ning panin ilge hooga esimesest mäest üles ja tõmbasin jala korralikult kangeks ära.
Seltsimees minevikust oli stardis ühekäigulisega
Kuna hooldust ootav amort ei töödanud kõige paremini ning esikummis oli miljon bari õhku, siis olemine oli üsna kange ja hüplik. Suutsin aga korraliku kiirust arendada ja hakkasin järjest skalpe võtma. Massimõrvar, mis see aasta oli ülesmäge, oli räige. Inglise keeles võiks kirjeldada seda tõusu a’la some fucked up shit. Kuidas väsinud naised oma rattaid sealt üles veavad, ei kujuta ette.
Mingi aeg jõudsin Grishale järgi, kes sõidu alguses oma kinga teipis. Demotiveeritusest hoolimata hammustas mees kruusateel korralikult ja mul väga jõudu polnud tööd teha. Mingi aeg hakkasin oma rattal klõbinat kuulma ning kohe aru ei saanud, mis toimub. Järgmisel kõnnitaval tõusul nägin, et üks kodar on tagajooksul katki, lisaks 2 kodarat olid täiesti lahti. Lahti ega kinni ei viitsinud kerida neid kartuses aega kõvasti kaotada. Vahepeal käis ka katkine kodar kasseti peal ja viskas korraks ketti üle, aga õnneks mingit suuremat katastroofi ei põhjusanud peale häiriva klõbina.
Enne viimast TP’d olime viiekesi ja sõitsime kohtadele 30 kandis. Kuna mulle nii suur punt ei meeldinud, siis panin TP’st otse mööda ja kruvisin tempot peale viimaseks 11 kilomeetriks. Kordagi taha ei vaadanud, aga vähemalt üks sõitja tuli järgi. Päris lõpus, rollerirajal, saime eest ühe lõunanaabri kätte, lisaks oli üks lätlane ka mul kaasas. Lõpusirgele ei julgenud asja jätta, sest viimased pea 10km olin korralikult vajutanud. Eelmine nädal nägin telekast, kuidas üks poolakas võitis sõidu niimoodi, et sõitis 1km enne lõppu eest ära. Proovisin ka seda teha, aga millegipärast ei toiminud. Kubija Hotelli taga panid lätlased eest minema, mina ei jõudnud järgi minna. Veeresin 29. üle finiši, aeg alla 5h.
Enda vorm ja jalg oli väga hea, hoolimata probleemidest peaaegu sama koht, mis eelmisel aastal perfektse sõiduga. Täna oli potentsiaali millegiks palju ilusamaks, näiteks koht 20 ümber. Oleks, oleks, oleks……
Tulemused (ajutine link)
Tulemused (püsilink)
1. Riivo Schumann 4:29:59
29. Mihkel Laine 4:55:04
92. Raul Talumaa 5:32:05