CC Rota Mobilis

Järjekordne tegus nädalavahetus on seljataga. Rattaentusiastid said mõlemal järjestikusel päeval end proovile panna erinevatel rattavõistlustel. Väike ülevaade sel nädalavahetusel peetud võistlustest, mis tulemused kus saavutati ja lisaks mõned põnevad muljed Estonian Cupi  Veloplus 24.Raplamaa rattamaratoni sõidust.

 

Janek Leer´i  muljed EC Veloplus 24.Raplamaa rattamaratoni sõidust:
Tagasitulek kändude vahele ehk kuidas ma Hawaii Expressi naistele kassi-hiire mängule kaasa elasin:
Kuna minu viimasest EC (Estonian Cup) stardist on möödas juba terve igavik, premeerisid korraldajad mind väärika stardikohaga kõige viimases boksis. Seltskond oli aga eksklusiivne – stardikoridori jagasin ei keegi muu kui Henry Sildaruga! Ringi vaadates tabas mind veelgi rõõmsaid üllatusi. Meie klubi poisid olid samuti esindatud. Janek Maidla oli tulnud poja võistlussarja debüüti toetama ja seisis minuga samas reas. Mehed ajavad suurt asja ja koguvad vormi BMX-i lahinguteks, nii et siht on silme ees.

Kui pauk käis, võtsin asja rahulikult. Kohe aga tärkas minus sisemine võitlusjanu – hakkasin positsiooni parandama otse tee kõrvalt, kündes läbi kõrge heina ja ragiseva oksarisu. Kuni Keava mägedeni toimis see taktika suurepäraselt ja kohti muudkui sadas. Singlitele jõudes lülitasin aga sisse “viisaka härrasmehe” režiimi. Ees lookles selline lõputu inim-uss – trügimine tundus täiesti mõttetu. Tiksusin rahulikult rivis ja nautisin rada.

Paluküla poole viival kruusalõigul sai jälle gaasi vajutada. Tõsi, enamus tööst jäi minu õlgadele, sest tuli üksi vastu tuult pressida. Paluküla mägedes tasus vaev ära – sain järgmise pundi kätte ja meil tekkis mõnus, enam-vähem võrdsete jõududega seltskond. Joogipunktis sai meie tiim täiendust: meiega liitus Indrek Ester, kes hoidis hammastega pundist kinni, keeldudes millimeetritki järele andma. Rehvid lausa kohtusid mitmel korral.
Ja siis läks põnevaks! Jõudsime järele Hawaii Expressi kuumale naiskonnapaarile – Maribel Rannalale ja Kristel Sandra Soonikule. Seal ei olnud mingit pühapäevasõitu, käis tuline võitlus poodiumikoha nimel. Mõlemad tüdrukud proovisid enne lõppu meeleheitlikult eest ära nõelata. Viimased kaks kilomeetrit võtsin istme sisse otse loožis ehk nende sabas ja vaatasin pealt seda ehedat kassi-hiire mängu. Mõlemad olid ülitugevad, kuid Kristeli ideaalselt ajastatud finišieelne spurt tõi talle seekord poodiumikoha. Puhas taktikaline ilu!

Finišis kuulsin aga juhtumistest minu selja taga. Selgus, et Indrek oli viimastel singlitel suutnud kuidagi kännu üles leida ja pani sinna otsa korraliku matsu. Korraks olevat mehel pildi ja hinge kinni löönud, kuid õnneks oli tegu sitke ratturiga – midagi hullu tundub, et ei juhtunud ja mees kulges omal jõul üle lõpujoone.

Ise jäin päevaga väga rahule. Tundub, et toitumise korrigeerimine ja ratta tuunimine kandsid vilja, sest seekord käisid kurikuulsad krambid minust kauge kaarega mööda.
Soojendus tehtud, mootor töötab – sellel nädalal näeme juba Alutaguse maratonil!
„

 

Tarmo Ennoki muljed EC Veloplus 24.Raplamaa rattamaratoni sõidust:

„Elu-olu ja töö tõttu olen oma maratoni valikutesse sellel aastal valinud ainult maratonid mis toimuvad laupäeviti. Pühapäeviti maratone ei soovi kohe kuidagi sõita. Seega Rapla EC maraton oli esimene sobiv. Kiire kirjavahetus korraldajatega ja sain ka startida 3 koridorist koos sõbra Taikki-ga. Eelneva nädala olin otsustanud kergemalt võtta, et värskena startida, aga mina võin ju plaane teha, elul on muud plaanid. Hommikul 8:30 ärgates oli tunne, et 2h magaks vabalt veel, jube väss oli. Seega tikke põletama ei hakka, eesmärk oli üks ja ainus, hea enesetunde ja ilma krampideta lõpetada.

15min ennem starti, stardikoridor suhteliselt täis juba, aga mahtusime Tikkiga ilusti ära. 10min ennem starti, üks kaasvõistleja avastab järsku, et pudelikorv lahti, läheb kiireks remondiks. 5min ennem starti (minu pulss hakkas näitama rahutuse märke) järgmine kaasvõistleja avastab, et esirehv ei taha õhku pidada, pumpama ei hakatud, loodeti lateksi peal. 11:59:45 anti start. Võtsingi rahulikult, isegi liiga. Kõigepealt läks Lipp, siis Taikki ja lõpuks ka Lasse. Oli väga rumal tegu nendega mitte kaasa minna. Keava singlitele jõudes sain sellest selgelt aru. Olen siiralt üllatunud, et selles ca 100-120 kohtade sektoris sõitjatel on metsas (singlitel) sõitmine kuidagi vaevaline. Mööduda ei saanud, pulss läks alla, õnneks oli soe ilm ja külm ei hakanud. Pärast asfaldi ületust sain vabamalt liikuma ja sealt edasi oli enam-vähem soolo sõit. Kahjuks keha pulssi üle 170 lasta ei lubanud ( kohe ajas iiveldama). Ennem viimast TP-d hakkas ka krambitama, lasin veidi tempot alla, valasin Mg ampulli sisse ja lootsin parimat. Krambid kergelt koguaeg ähvardasid, et nii kui rohkem vajutad, nii me tuleme ja siia sa jääd. Lubasin neile, et sõidan rahulikult edasi ja nemad lubasid siis mitte väga kimbutada edaspidi.

Viimased 3km oli muidugi väga tore laibamõnitus vastutuule näol, aga saime ka seal krampidega kokkuleppele, kindlasti aitas neid rahustada ka sisse valatud Mg. Tänan korraldajaid, suurepärane maraton, mulle väga meeldis. Kahjuks ei saanud Keava singleid ei alguses ega lõpus täiega nautida, mõni teine kord siis.

Väike tähelepanek korraldajatele, lõpus võiks vett ka pakkuda, mitte ainult magusaid ja maitsetega jooke.
Mina tänan.

 

Estonian Cup Veloplus 24.Raplamaa rattamaraton, kus CC Rota Mobilis oli esindatud kohe suurema seltskonnaga:

 30.koht  Evert Einroos

60.koht  Raino Einroos

82.koht  Tarmo Ennok

107.koht  Janek Leer

141.koht  Ergo Jair

 

Ruu 100km maastikuratta kestvussõit, kus CC Rota Mobilis oli samuti esindatud:

4. koht Raino Einroos

 

Sportland Kõrvemaa Rattamaraton 2026, kus CC Rota Mobilis oli samuti esindatud:

7. koht Andre Kull

10.koht  Evert Einroos

 

Viide pildimaterjal: EC Veloplus 24.Raplamaa Rattamaraton