CC Rota Mobilis

Jelena Glebova uutest uiskudest ning Eesti jalgpalli karikavõistluste 32-ndik finaalidest teame me kõik. Mingil põhjusel aga ei jõua alljärgnev spordiala kuidagi uudistekünnise üle. Andre pajatab lähemalt.

Andre:
Saabusin parajasti trekilt. Te pole trekil käinud? Trekk on üks tore koht, kus saavad kokku inimesed, räägitakse juttu,
vahepeal osad sõidavad. Pealtvaatajaid on neli või kolm. Kui hästi läheb, paistab päike ja kui halvemini läheb, siis sajab ja kõik lähevad ära koju.

Seekord toimusid seal toredas kohas Tallinna Mesistrivõistlused. Päike paistis ja natuke oli tuult ka. Trekile saabus komplekt koomikuid. Riho Ever Clubbersist ja mina. Riho oli selles suhtes hea mees, et ta pole umbes 30 aastat trekki isegi mitte proovinud, aga see ei heidutanud teda grammigi. Mina olen ikka viimase 4 aasta jooksul vahelduva eduga seal ovaalil viraaže lihvimas käinud.

Andre oli Riho palganud rattamehhaanikuks

Esindajate koosolekul teatati, et viimane remont trekikattele lõppes 1h ja 38 min tagasi. Olukord ei ole aastatega paranenud, pigem vastupidi – mõned lamavad politseinikud on juurde tulnud ja mõned betoonplaadi tükid klobisevad, kui üle sõidad. Aga see oli kõik ebaoluline. Peamine oli see, et kohal oli sõitjad Püha Loomaaiast, KJKst, CFCst, Velost jne.

Panime Rihoga ennast kirja 4 km jälitusele. Kumbki meist ei olnud seda elus sõitnud. Ratas oli seekord taas aus. CFC treener Mallor Türna laenutas meile lahkesti korralikku karbon kahvliga Ridleyt – suured tänud talle selle eest. Ees pöörles FFWD F6R tubular ja minu sõidu ajal ka FFWD Track Disc – päris korralik pill. Ülekanne oli (keda see ikka huvitab, aga ikka :)) 52-16.

Lasse ei saanudki seekord Andrele starti anda

Peale paaritunnist mandraaži ja päikest oli kord eliit grupi käes. Esimesena sukeldus tulle Riho. Mees tegi külmalt peale minnes head, stabiilset sõitu. Tagajärjeks  ~5.50. Mina startisin neljandas paaris KJK noore vastu. Sõitsin algusest lõpuni päris täis gaasiga. Korra tekkis väike raskuse hetk, aga sellest sain üle. Viimane ring oli paras piin. Riho ütles mulle ringi aegu ka, aga ta tegi seda õnneks päris kõvasti. Täpselt nii kõvasti, et ma ei kuulnud 12 ringi jooksul kordagi, mis ta ütles. Finishis oli päris koomas ja materjali tuli kopsudest välja enam, kui vaja oleks olnud.

Kui kõik olid sõitnud, selgus et võitja oli Eerik Idarand, ~5.17, teine Juri Molev ~5.23 ja mina üllatuslikult kolmas ~5.24. Sellist kohta eelnevalt väga ei oodanud ja hetkel teen kodus selle puhul väikese napsu.

Tulemused:
http://www.ejl.ee/ofile.php?lid=2920