Rakke Rattamaraton 2021

Rakke Rattamaraton on uskumatult pikkade traditsioonidega. Ootame pikkisilmi seda, kas ka siin hakatakse alates 20. osaluskorrast saadiku vms tiitleid jagama, sest mitmed meie vanameistrid olid taaskord stardis.

Bruno Tamm:
Hooaeg on täistuuridel käima läinud ja minu eesmärk Rakkes oli ära karistada Lasse Nõlvik, kes üldse trenni ei tee! Tõeline „looduslaps“ ning ma ei saa aru, mismoodi need kohad välja sõidetakse!

Seekord stardis kogu seltskond koos – XXL, XL, L, M ja kõik muud sõidud. Kohe stardist minnes oli veits tunda, et eilne tummine sõbra sünnipäev polnud minu vananevale kerele väga hästi mõjunud! Vabandused, vabandused, blaa, blaa… „Panna on vaja!“ nagu ütlevad klassikud. No tegelikult ma olin nii-öelda “omas sektoris” (kohad 80…100) – Greete Steinburg, Tõnu Eelma, Ain Rätsep, Tõnis Sepp, Indrek Kask, Tanel Kuusk jne.

Ja tegelikult on ikka nii, et kui alguses jääd tahapoole, siis sinna ettepoole tõusta on ikka jube raske! Nii ma seal naiste 3. rongis (Merili Sirvel) tiksusin. Greete oli mingi hetk minema saanud. Polnud täna seda powerit, et grupi ette mina ja kõigil „kaelad pikaks“ sikutada.

Ca 10km enne lõppu, vahetult enne veetakistust, tunnen – no ei veere üldse enam. Mis juhtus? Kas Thunder Burt muutus Maxxis Icon-iks või mis värk on? Keeran korra boksi – tagaratas ok, tirr ok, keskjooks ok, esijooks TÄITSA KINNI! Oligi koonus täitsa kinni. Päästsin siis esiratta võlli lahti ja proovisin edasi sõita, samas mõeldes, mida see 10km selle esijooksuga teeb, kui ma niimoodi edasi sõidan! Hakkas rattast kahju ja asusin kuuskanti „kerjama“. Ei läinudki kaua, kui üks tore rattur ulatas abikäe ja kruusalõigul sain tema seljakotist tööriista. Kahjuks seal nii väikest kuuskanti polnud, millega seda koonust avada! Ja siis saabus sõber Riho “Hobisport” Ever. Temal oli loomulikult vastav riist olemas. Päästsin koonuse lahti ja sain esijooksu ragisedes tööle. Kuna sõit oli nii-öelda „sõidetud“, siis otsustasin otsida ka seda kuuskanti, mis esijooksu võllist oli välja lennanud! Seda kahjuks ei leidnud ja siis veeresin lõppu ära…

Tänud „kuuskandimeestele“! Mulle rada meeldis!

Tarmo Ennok:
Ma olen oma elus juba lugematu arv erinevatel rattavõistlustel käinud, aga ikka ja jälle on 30 minutit ennem starti mandross kohal. Stardikoridori sisenedes tõusis pulss üle 100 löögi, rääkida kellegiga väga ei soovi, tunne selline mitte kõige mõnusam. Õnneks on ümberringi kõik tuttavad molud, see veidi rahustas. Sättisin oma esiratta klubikaaslase ja hea sõbra Taikki “jämejalg“ Tillemanni tagarattasse ja otsustasin seda jämejalga täna ära kasutada.

Start. Kitsas staadioniring, vana peldiku juurest väike põks kruusale ülesse (siiani plaan töötas) ja hilisem naiste võitja lendab Taikkile küljelt sisse, mina omakorda peaaegu Taikkile sisse. Päästis kiire reageering ja pidurid. Samal hetkel lendas omakorda mulle küljelt sisse GTonik särgiga härrasmees, uuesti pidurid, nipa-napa jäin püsti, aga Taikki oli kadunud. Lurat, plaan läks p…e. Käiku läheb plaan B, tuleb ise punnida.

Varsti kuulsin tagant hirmsat kriuksuvat heli, mis vaikselt, aga kindlalt lähenes ja lõpuks ka mööda sõitis. Selleks oli kuulsa sõudja vend Aigar (sorri Aigar, aga su ratas tegi ikka väga hirmsat häält). Kiirelt tekkis plaan C – Aigari tuules edasi. Kuskil kauguses oli veel ka Taikki kiiver näha. Umbes 12 km paiku hakkas pikim kruusalõik. Meie grupiga liitusi eestpoolt ka Hr.Molev ja naiste liider Janelle. Eespool paistis suurem grupp, mille viimses mehes tuvastasin Taikki ja grupis eespool ka meie klubi Lasse. Vajutasime mis suutsime ja 4-5km hiljem saime selle grupi kätte.

Pea kohe kui jõudsin Taikkile järele, kuulsin tagant jõhkrat raginat, seljataha vaadates nägin väikest külakuhja (sinna jäi vist nii Aigari kui Janelle sõit). Emumäe singlid, Lasse näitas, kuidas tuleb sinkudel sõita, Taikki ja mina tuules ning Emumäele ülesse jõudes olime grupil eest saanud. Ainult Sudety mägedest tulnud Reiska oli meil sabas. Põrutasime neljakesi edasi. Kahjuks jäi mingil põhjusel Lasse meist maha(kuigi mitte kaugele), aga eestpoolt liitus meiega Rae klubist Hr. Ööbik. Nii neljakesi tulimegi kuni kuulsa põllu tõusuni, kus Reiska ja Ööbik eest ära libisesid.

Viimasel kilomeetril läks veel Taikkiga vaidluseks, kes eespool peaks finišeerima. Mina vaidluse võitsin, Taikki oli eespool 😀 Rada nagu alati super – soovitan kõigile, kellele maastikusõit meeldib.. Tänan korraldajaid.

Maratoni tulemused
1. Get Jõeäär
14. Imre Ojavere
18. Margus Malva
26. Andre Kull
39. Raiko Kaldoja
46. Taikki Tillemann
47. Tarmo Ennok
51. Lasse Nõlvik
84. Evert Einroos
91. Raino Einroos
133. Janek Leer
168. Raul Talumaa
170. Kaido Kriisa
192. Ahto Kruusmann
284. Bruno Tamm
327. Leila Malva
330. Anti Kauk

Pildid:
Bosch sarja galerii