CC Rota Mobilis

Päev varem, kui Britannias lükkasid maailma parimad oma rattad joonele, et alsutada 108. Le Touri, lükkasid eesti kõige ustavamad MTB sõbrad oma velod joonele Rõuges, et alustada 15.  Rõuge Tuuri. Meie klubist olid paaridest peal Taikki/Tarmo, Raul oli ka rajal sõpruslinna Lévelo-DeKlubérsy esindaja Kuldariga, soolo klassis sõitsid Evert, Raino ja Ahto. Mis juhtus või ei juhtunud, kas sadas, kas oli palav, miks need ketid katki lähevad ja kas parmud hammustasid kannikast tükke – loe edasi allolevast blogipostitusest.

Raino:

Taas Rõuges tuuritatud.

Kahjuks need mulle rohkem meeldivad soojad ilmad olid nädala algusega möödas. Samas õnneks oli etappe jälle TdR vääriliseks pikendatud.

Vol 1/3. Reede õhtul Võrus Kubija hotellist Evertiga autosse joostes kallas juba täiega. Liiklus oli seiskumas, autod seisid tee ääres, nähtavus minimaalne. Tuppa tagasi minek ei tulnud jutuks, ikka edasi Rõuge suunas. Poolel teel oli asfalt äkki kuiv. Tärkas lootus, et äkki tõesti Rõuge jääb pilve alt välja. Ei jäänud.. 5 min sai padukaga sooja proovitud teha ja siis külmetasime kuskil puude ja varikatuste all 20+ min. Edasi otse starti. Mulle seega täiesti sobimatus lõdisevas seisus. Külmast kange ja padukat kallati aina peale. Kuidagi sai sõit lõpuni kannatatud.

Vol 2/3. Juba seis palju parem. Soojem ka. Aga käivitumiseks läheb Ikkagi ligi tund. Sealt edasi oli juba väga sobiv sõita. Taikki, Tarmo ja Evert olid küll kaugel ees ja juba kadunud. Väiksemate gruppide koosseisus lõpuni, kruusa oli ikka päris hulga.

Vol 3/3. Eelmise aasta viga ei korranud ja laupäeva õhtul oli korralikult tangitud. Kaloreid pidi jätkuma. Raini Valgma startis 6 sek hiljem ja oli pea kohe sabas. Sedaviisi paaris siis kulgesime ühtlaselt peal hoides. Kuni kurikuulsa 44. km auguni, liiga suure hooga raginal läbi. Ahti Raasuke kurtis seal kurvalt, et pooleks läks lenks ja vist ka rangluu. Ei osanud kuidagi aidata ega lohutada. Ja siis kohe hakkas susistama ka minu ratta tagarehv. Piim ei aidanud, tuli avada remonditöökoda. Raini jätkas üksinda. Minul kulus 10 min. Sääski oli nii metsikult, et oleks võinud nendega kiiremini rehvi täis toppida. Ahti oli vahepeal lenksu ja rangluu käepäraste vahenditega toimima saanud ja järgi jõudsin neile alles üsna viimastel singlitel.

Korralikult lõpetatud. Oleks ka mõne etapi võinud veel teha.

Ivarile paljud tänud! Korralik mtb rada ja minu meelest seekord ka 100% märgistus.

Krisse, aitäh lisajoogi orgunni eest!

Tarmo, Taikki ja Evert – kõva tulemus! Polnud lootuski teil sabas püsida.

Ahti, head taastumist!

 

Evert:

Nagu eelmise aasta blogipostituses lubatud, olin teist korda stardis Rõuge tuuril. Tulemuse osas midagi oodata ei osanud, tõsisematest võistlustest kirjas ainult ebaõnnestunud Alutaguse RM ning hooaja pikim trenn oli 2,5h. Samas, enesekindlust tõstis nädala alguses tehtud FTP test, mis näitas peaaegu elu parimaid numbreid (tunnised trennid pukil toimivad, tänud TrainerRoad).

Päev 1: Päeval oli Võrus nii palav, et õhtuks lubatud vihm tundus isegi sõiduks hea jahutav. Enne starti olid mõtted muidugi juba teistsugused. 🙂 Nii korraliku paduka ja tormiga polegi varem rajale läinud. Rada oli küll vihma tõttu mudane ja libe, aga sellegipoolest mõnus vaheldusrikas. Tunne oli hea ning suurema osa sõidust liikusin koos paariga A. Lipp & M. Pohl, kes hoidsid koguaeg tempot üleval. Kerge ei olnud, aga õnnestus sabas ära istuda ja tänu neile ka enda kohta korralik tulemus teha (M soolodest 12. koht).

Päev 2: Paberite järgi tundus ees olevat mõnus kruusaralli (tegelt päris nii lihtne ikka ka polnud), mis peaks mulle sobima. Plaan oli alguses kõik välja panna, et kiiresse punti saada ja küll pärast jõuab taastuda. See ka kohati õnnestus, ca 10 min peal oli tekkinud suurem punt, kus sees olid teiste hulgas Tarmo Rei, segapaar Sirvel & Vaab ning ka CCRM-ist Tarmo & Taikki. Seltskond ja tempo olid head, aga paraku tõmbas mul seierid liiga punasesse. Liivastel lõikudel pandi veel juurde ning kahjuks tuli lasta pundil minna. Õnneks järgmise pundi tempo oli juba sobilikum ja sai finišile lähemale (paar km enne lõppu jäin uuesti maha, küpsetasin algusega liiga ära ennast). Lõpus tegime Heiki Laineveega isegi finišit, kus üllatuslikult õnnetus kett pooleks vajutada. Joppas, et 2m enne joont. Tulemuseks M soolodest 17. koht. 

Tänud isale õhtuse keti parandamise kiirkoolituse eest!

Päev 3: Eelmised 2 päeva andsid hommikul korralikult tunda. Olemine pigem uimane ja päeva põhiline eesmärk finišini kuidagi ära kesta. Tänu Gunderseni meetodil startimisele tuli ise tempot teha. Plaan oli sõita pigem rahulikult ja kui keegi peaks tagant tulema siis proovida kaasa minna. Ca tunni peal tuligi tagant Redbike riietusega paar. Selleks ajaks oli tunne päris hea juba ning haakisin ennast neile sappa. Tõusudel vajutati päris korralikult, imestasin veel, et miks nad küll tagant tulid (pärast selgus, et tegemist oli paariga Erikson & Poopuu kes vahepeal olid rehvi parandanud). Pärast ca 10-15min koos liikumist hakkasid paistma minust minuti varem startinud Tarmo & Taikki. Redbike vennad panid edasi ning meil tekkis oma väike CCRM-i punt. Liikusime mõnusas tempos, kõvasti ei vajutanud ja nii tulimegi kolmekesi lõpuni. Rada oli Rõuge tuuri kolmandale päevale omaselt väga raske (60km, 1166m tõusu). Kruusa oli võrreldes eelmise aastaga kuidagi veel vähemaks jäänud. Tulemuseks M soolodest 22. koht (kokkuvõttes 15.)

Järgmine aasta jälle. 

 

Tarmo ja Taikki läbi Tarmo sule

Järjekordne Tour de Rõuge hakkab nagu igaaastaseks traditsiooniks saama. Seekord otsustasin Taikki „Jämejalg“ Tillemann-ga paari heita ja selle mõnusa kolmepäevase lõunaosariikide „metsamatka“ koos läbi teha.

1 Etapp.

Võrust Rõugesse sõites hakkas Taikki autos vaikselt vihma nõiduma, et küll ikka saame selle litaka kätte, me Krusaga vaidlesime vastu ja olime optimistlikumad. Taikki lisab – lubasin Krusale õlled välja teha, kui kuivalt hakkama saame. Kahjuks, või õnneks, pidi Krusa õlled ise ostma. Kohale jõudes jätkas Taikki nõidumist ja kui 19:20 paiku läksime raja lõppu läbi sõitma kandis nõidumine vilja ja hakkas sadama. Alguses natuke ja siis rohkem ja rohkem ja…… nii edasi. Startisime läbimärjalt vihmasajus ja veidi lõdisedes neljandast lainest. Rada oli Jürihani singlil mõnusaks pasteediks muutunud. Kuna eest lainest startinud kaasvõistlejad nii osavad selle pasteedi peal ei olnud, siis ei saanud me Taikkiga ka päris oma sõitu teha aga nii kui saime kruusa peale hüppas „Jämejalg“ selja tagant välja, surus 40km/h Taikki lisab – see oli alla mäge, kiiruseks, hea et suutsin kuidagi tuulde jääda. Mina singlitel vedades, Taikki kruusal kuuma andes ja mina kuidagi taga rippudes neelasime kilomeetreid. Jürihani 3.0 pani veidi vanduma, ei veere, ei jõua. Kärbestest tekkinud must pilv peakohal saime ka sellega hakkama. Järgnev Jürihani singel ja tõus olid selle kõrval lapsemäng. Jõudu andis ka kindlasti ees vilksav GTonic tiimi selg ja lõpus me olimegi.

Taikki lisab – nii hiline, kell 20.00 start ei ole minule mõeldud. Õhtu venis pikaks – pikk etapp, enda pesu Rõuge järves, Võru sõbra juures rataste pesu ja kui majutusse jõudsime, oli kell peaaegu 23.00. Und ei tulnud (viimast korda vaatasin kella natuke enne 5-t), st magasin umbes 3-3,5h. 2 etapi eel oli väga zombi olla.

Aeg:1:25,03

M paaridest: 6 koht

 

2 Etapp

Start looduslikult kaunis kohas, Piusa jõe äärest.

Algus laugelt mööda kruusa, rahvas möödub vasakault ja paremalt. Taikki libiseb vaikselt eest Taikki lisab – ei olnud nii, vaatasin üle õla ja hoidsin asja kontrolli all 😊. Minul pulss laes, hing kinni ja jalg laktaati täis. No kohe üldse ei jõua. Õnneks sai see tõus läbi. Ühe, teise ja kolmanda tuules sain uuesti Taikki tuulde tagasi. Varsti nägime Pohl-„A meil po…i“Lipp paari selgasid.Kahjuks viskas Lipp ennast ühes liivases kurvis külili ja Pohl jäi teda ootama, rohkme me neid sellel päeval ei näinud. Umbes poolel maal oli tekkinud selline 10-ne grupp. Tööd tegid seal väsimatud Raja ja Grünberg. Veidi hinge tõmmates üritasin neid ka veidi aidata. Liivastel tõusudel said vahepeal eest Raja, Günberg ja Anti Arumägi, aga väiksel asfaldi lõigul Vaabi eestvedamisel saime nad uuesti kätte. Nii me koos liikusime kuni Piusa ürgorgu. Algas see ühe jooksukaga, siis 3 järsemat laskumist ja tagant oli järsku tühjus, ees olid ainult Aigar ja Priit. Uuesti laiemale teele jõudes ootasin Taikki uuesti järele Taikki lisab – abielupaar von Kramp tulid mulle külla, üks ühele jalale, teine teisele jalale, isegi jalastuma pidin viimasel tõsisemal tõusul ja kühveldasime jälle koos edasi. Ülejäänud pundil oli viimasteks kilomeetriteks veid rohkem padruneid, lõpetasime pundi lõpus.

Aeg: 02:20:18,0

M paaridest : 4 koht

3 etapp

Hommik algas väikese, kuid meeldiva tseremooniaga kus Liis ja Priit Porter-i klubist andsid mulle üle Saku 100 2021 Singlikunni tiitli ja toreda meene. Tekkis kohe tunne, et läheks täna panema, aga siis meenus, et sees sõit ei ole 60km maantekaga mööda siledat 2h sõitu, vaid korralik hardcore mtb kõigi Haanja maasikatega. Meist 24 sek ennem startinud Pohl-Lipp-u otsustasime mitte püüda ja sõita vaikselt aga kindlalt, ilma ennast nikastamata paaride kokkuvõtte 6 koha peale. Ennem Jürihani 2.0 singlit möödus Reiska, me ei hakanud isegi üritama järgnemist vanameistrile. Jürihani 3.0 sinkut  alustades nägin Pohl-Lipp singlit lõpetamas, vahe oli ca 1,5 min. Nad ikka kartsid meid veitsJ. Lasime omas tempos edasi. Tsiamäe asfaldi tõusu otsas küsisn vahet ees oleva paariga, öeldi et juba 4min (no küll ikka kühveldavad).  Vällakas, üle aastate õnnestus jalastumata ülesse saada (hea tunne).  Vällakalt lahkudes jõudsid meile järele Erikson-Poopuu kes tõid meile seltsi ka klubikaaslase Evert Einroosi ja veel ühe mtb sõbra. Poopuu-Erikson panid kohe edasi, veidi hiljem lahkus ka tundmatu mtb mees kellega koos läks ka Evert, kuid mitte kaugele. Massimõrvar – ma ei ole sealt kungai ülesse sõitnud, nüüd võin öelda- TEHTUD. Evert liitus ka uuesti meiega. Lähenes teine TP, Taikki soovis väikest söögipeatust.

Üllatusena täitsid oma paake seal Pohl-Lipp, süües banaane ja loputades seda õllega alla.Samas olid ka Poopuu ja Erikson kes maadlesid rehviprobleemiga. Rota trio liikus vaikselt, aga kindlalt edasi. 8km lõpuni, kruus, kõik rauad paremale, läksid liiga paremale rsk. Taikki karjub tagant, ära vänta. Kett oli väikese hammaka ja raami vahel. Kohe oli ka silt, mis näitas pööret singlile. Jäin seisma ja saatsin teised edasi. Pusisin keti peale tagasi, keersin sinkule ja tahtmatult tuli üle huulte vähe valjusti sõnad TÜ..A KÜLL. Taikki lisab – see oli päris vali karjatus, usun, et kõik linnud ja loomad, kes liinialusel singli 10km raadiuses magasid, ärkasid üles. Ees ootas Jürihani 3.0. Ära tegime ikkagi. Kuna tagant kedagi ei paistnud, siis Jürihani 2.0, Jürihani tõus, Veerevad kivid ja sealt kuni lõpuni võtsime väga rahulikult. Saime ka ilusa finishi pildi. Taikki lisab – see oli väga raske päev mulle ja minu „ujumisrõngale“. Korraks proovisin alguses ka vedada, aga mitte pikalt. Ülejäänud päeva oli Tarmo ees ja tassis ära. Üksi olles saanuks Haanjamaa hundid rasvase suutäie.

Aeg: 3:35

Koht: 4

Kokkuvõttes: M paarid 4 koht

Aeg:7:20:27

Olen rahul. Läks paremini kui oskasime oodata. Rajad Tuuri väärilised, mulgipuder ja soolakurgid, parimad mida olen kunagi söönud. Aitäh Ivar ja CO.

Taikki tänab samuti! Eraldi täname Marianne´t, kes meile 2 ja 3 etapil väga sujuvat  jootja teenust pakkus!

TULEMUSED