Kose 7 Järve Rattamaraton 2023

Margus:

Lubasin klubikaaslastele, et käin ennem võistlust Kose rada 5x läbi sõitmas, et saaks kõik juurikad ja kurvid korralikult pähe õpitud. Nii palju sinna siiski trenni ei jõudnud,- 2x käisin aga sellest piisas, varasemast oli ka palju meeles.

Valisin XXL sõidu ja trennide järgi oli näha, et võistlusel tuleb selline alla 3 tunnine sõit. Mulle sobib, liiga pika sõiduga saaks mul lõpuks ikkagi “kõht täis“ sõltumata sellest, et rada on väga meeltmööda.

Eelmisel päeval sai natuke söögiga põhja laotud. Päeval 2x makaronid ja õhtul meie klubile jätkuvalt suurt edu toovad pannkoogid rohke moosiga. Hommikul võileib ja pudru moosiga. See töötab ka hästi.

Start oli pikale sõidule kohaselt suhteliselt rahulik. Esimese otsa mehed hakkasid mingi aja pärast rahulikult tempot üles kruvima ja vaikselt nihkus eest ära 7 meest (Jõeäär, Vaidem, Tarvis, Tarassov, Mesi, Lepik, Kivilo). Ei hakanud nende sabast liiga kaua kinni hoidma, sest pikk sõit oli ees ja sealt seltskonnast ühel hetkel pudenemine on minusugusele paratamatus. Arvestades raja lõpuosa füüsilist raskusastet võiks algusega üle panemine sõidu lõpus elu päris vastikuks teha. Rõõsal esimestele singlitele jõudes olime isegi natuke üllatusena jäänud kolmekesi Neemela ja lätlase Kovgersiga. Esimene punt oli läinud ja ülejäänud tagant maha jäänud. Kuna mulle oli rada päris hästi tuttav, siis katsusin võimalusel sinkudel ees olla ja tempot hoida. Kruusalõikudel tegime ilusti kolmekesi vahetustega ees tööd ja see välistas tagumiste meeste järele jõudmise.

Peale Kose TP-d tahtsin ennem singlit uuesti ette minna aga lätlasele see millegipärast hästi ei sobinud ja surus ise ette. Pani sellise valuga minema nagu oleks finish kohe nurga taga. Mina ja Neemela sellisele imelikule liigutusele ei reageerinud ja lasime edasi tempoga, mis tundus sõidu pikkust arvestades õige.

Uuesti Rõõsa kanti tagasi jõudes oli natuke maad eespool näha kolmikut Kovgers, Kivilo ja Lepik. Lätlane oli oma spurdiga esimeste hulgast pudenenud kaks meest kinni püüdnud. Metsa vahel neid rohkem ei näinud aga Kiruvere kanti jõudes, õigemini muinaslaagrist natukene edasi hakkas eest Kivilo selg paistma. XXL paunale minnes oli pikalt kruusateid, seal tegime Neemelaga vaheldumisi tööd, sõime-jõime ja vähehaaval lähenesime üksi jäänud Kivilole. Kusagil XXL pauna keskel saime ta kätte.

Liiga kerge meist kellelgi ei olnud aga lasime hea tempoga kolmekesi edasi, sest väike hirm oli ikkagi sees, et tagant võib keegi järele tulla. Mõnisada meetrit ennem finishit lühikesel aga järsul tõusunukil olin kolmiku ees ja proovisin suruda. Sain vist küll hetkeks pisikese vahe sisse aga kuna jalg oli päris „kangis“ siis tulid teised kohe järgi. Siledama osa peal kiirendas Kivilo ja tõmbasin talle kohe sappa. Mööda enam siiski ei saanud ja lõpetasime koos sama ajaga, Kivilo gramm eespool, mina järgi ja Neemela minu taga sekund hiljem. Kohad – Kivilo 8., mina 9. ja Neemela 10. Lätlane lõpetas seitsmendana 6 sekundit varem. Teoreetiliselt oleks ka see koht olnud võetav aga seekord nii. Sõiduga olen rahul ikkagi. Ei tekkinud pikale sõidule omast „kõht sai ennem lõppu sõidust täis“ tunnet.

Tänud korraldajatele ja ajage ikka sama joont edasi. Parim Boschi sarja rada ja väga hea korraldus. Neid, kellele selline rada meeldib, on väga palju. Ja kui võimalik siis püüdke Kose metsast karu ka kinni, et oleks niisama ka julgem seal trennis käia

 

Brunn:

Kindlasti oli tore, et 2 nädalat tagasi saime selle „7 Järve“ raja läbi sõita. See andis palju kaasa. Olin moraalselt valmis kõigiks rajaelementideks.

Võistluspäeva hommikul, õnneks siiski lubatud vihma ei sadanud ja minu lemmikrehvid („2,35 Burtid“) toimisid hästi. Veeresid nagu raketid ja pidamise üle ka kurta ei saanud. Rehvirõhud – ees 1,2 ja taga 1,3bar-i.

Põhisõidu start oli natuke hõredam, kuna tugevamad sõitsid XXL sõitu. Aga meil oli ka tore, et mitte öelda isegi väga tore! Klubikaaslaste Janek Maidla ja Tarmo Ennok-i seljad olid koguaeg nägemisulatuses ja tundus, et täna „tuhhi“ on!

Kruusal tõmbasime kõigil kaelad pikaks ja Strava KOM oli selle tõestuseks! 🙂 Grupis selja taga, vana klubikaaslane, Rain Lond muudkui kiitis takka: „Tubli Bruno!“ ja mina panin aga „puid alla“. Saime kätte ka Ziil-i alias Janek Leer, kellel olid täna „klapid täiesti kinni“. Ta ei suutnud isegi minu asjakohastele küsimustele vastata, et: „mis toimub, miks ta siin on?“ jne. Selja taha jäi ka RedBike Silver Annion, kes tavaliselt mul ikka „selja prügiseks teeb“.

See „pidu ja pillerkaar“ lõppes ära ca 15km enne lõppu, kus pidin kurvastusega vaatama, kuidas Rain Lond koos eesoleva grupiga eemaldub…

Õnneks oli olemas ka 2 purk Guaranat, mille oleks vist pidanud varem manustama. Üritasin üksi tempot hoida aga ca 2km enne lõppu tulid tagant Elar Vulla, Jüri Järv, Ivo Tupits ja Janek Leer. See oli valus – ühtegi „tikku“ polnud enam alles ja veeresin nende taga üle joone:(

Sellele vaatamata, usun et tegin enda kohta ikkagi „suht-tummise“ sõidu. Siit on hea edasi minna!

Rada ja korraldus 5+!

Erinevalt ühest teisest sarjast on supp ikka tasuta!:)

 

Pilte rajal olnud CCRM liikmetest:

Andre

Evert

Tarmo

Marion

Kaido

Ziil

Raul


Anti: “Luts hammustas jões keti pooleks”! 🙂

 

Tulemused:

XXL sõit:

Põhisõit:

Tiimiarvestuses  püsime endiselt liidrikohal.
  1. CC ROTA MOBILIS 1
  2. ROGER PUIT VILJANDI RATTAKLUBI
  3. VELOPLUS

 

Pildid Bosch Eesti Maastikurattasari ametlikust galeriist.