Kevadlaager 2010
Legendaarne klubi kevadine treeninglaager Otepääl sai 2010. aastal taaskord peetud tänu Marguse Puhkekeskusele, Veloclubbersi tiimile ja ohtrale õllele. Individuaalsete kilomeetrite, pulsi- ja tõusugraafikute kogumine meie spordidirektori kätte endiselt käib nii et sooritusvõime ning kiiruslike omaduste tohutust tõusust teeme kokkuvõtte natuke hiljem. Aga suures plaanis sai kolme päeva jooksul kokku kulutatud 200-330 km kohalikke asfalt- ja kruusateid. Jah, lugesid õigesti – kruusateid, sest mingid geograafid suutsid teisel päeval meid just kruusateele juhatada oma püha raja otsinguil.
Palju nalja sai visatud enne minekut suuskade vajalikkuse üle. Helistasime igaks juhuks Kikule üle, et pangu 25 paari Fischereid valmis. Tal kohe kümme lisaküsimust – millise paindega, millise suusapõhjaga jne. Õnneks jätsime ta üksi oma 400m Tehvandi ringi sügama ja nautima ning keskendusime ratastega maantee lõhkumisele.
Sõidud olid nagu kord ja kohane ikka tugevalt aeroobses tsoonis. Tõenäoliselt on mõnel mehel neid tsoone määranud Kihnu Virve, sest +160 l/min pani nii mõnegi mehe lisaõhku läbi suu ahmima. Ja ikka oli pärast hea rääkida, et krdi teised lollid hakkasid kihutama. Iga paar, kes ette sai, andis niipalju valu kui torust tuli. Muidugi leidus ka selliseid tegelasi, kes sõidu keskel ainult läbi kõrvade hingasid ning ainult finishitõusul ninasõõrmed avasid.
Millega siis Kevadlaagris veel peale kerimise tegeleda tuli? Kindlasti kõvasti taastusjooki manustada. Selle korduval konsumeerimisel koos rohke õllega hakkas mõne mehe seedemootor kõvasti takte vahele jätma ning turtsus saunas päris korralikult. Tuli rakendada erakordseid meetmeid õhupuhtuse tagamiseks. Alvaro ja Raul pidasid peamajas samal ajal maha maratonlahinguid piljardis. Õhkkond oli ärev ja samal ajal majas toimunud pulmad olid segavaks teguriks keskendumisel. Kordvalt tüssasid meie mehed mängima kippunud pulmalisi küll tühjade lubaduste, küll nende zhetoonide ärastamisega.
Väga inetu lugu juhtus meie klubi Assega, kes kõigepealt täis joodeti ning siis tema isiklikud pühad õlled ära joodi. VCE Kuldar veel targutas otsa, et mis ta siis jättis autouksed lahti. Muidugi jäi tervest restist õllest järgi vaid mõned krimpsus purgid. Järgmisel päeval saunas nõudis see sama kurjajuur Kuldar veel kõvahäälselt midagi väga ebatervislikku. Oma sünnipäeva esimest püha pidanud Kirsa ei suutnud talle kuidagi kartulikrõpse organiseerida ning sai seetõttu korduvalt klubist eksmatrikuleerimise hoiatusi.
Selline ta siis oli. Kõige krooniks said veel soovijad peale kerida Paris-Roubaix’d vaadates. Tänud osalejatele ja edukat taastumist!