Eriti kõva Tegija

ERGO:

Juhtus siis nii, et  tahtsin kangesti enne suusahooaega veel mõlema rattaga kiiresti sõita ja otsustasin naabrite toel ennast kirja panna  kurjakuulutavale Fakto Auto Rahvasõidu  Eriti Kõva Tegija  sõidu formaadile, mis väga mugavalt toimus oma koduküla ligidal Ülemistes.

Mõeldud tehtud. Ma ei läinud sinna üldse üksinda, lisaks naabritele ostus suureks survestajaks ja ka ennast elu vormi ajanud meie klubi kunagine eliitrattur Tõnu alias Raundi. Laekus mees küll minu juurde tollel hommikul suure hilinemisega , aga oli näha, et ta oli pakkimisega vaeva näinud- mitu kihti termo tagisid, kott telgi ja villaste sokkidega, ju  mõtles et asi kestab päevi. Ei osanudki rohkem midagi küsida, kuna oli kiire ja endal oli vaja  valida vanametalli kastist neljast pedaalist need kaks veel „ kasutuskõlblikku“.

Tõnuga starti sõit oli lõbus, mees väitis , et oma vana uuel 26 tollisel No Saint il sai just 300 km täis, arvas, et vot nüüd võib kõva häälega öelda , et ratas on sisse sõidetud ja saab lasta keskmise kiiruse üle  üle 30 km/h.

Stardis ilm oli hea, eelmise 10 aasta tulemusi ei vaadatud ja maastikusõidus lasti kohe mind esimesse gruppi punasele vaibale, ju siis aeti segamini Andrega. Asi algas huvitavalt,  lasti mingit laulu ja siis üks  forsseeritud Riga võrriga tegelane sõitis oma tempoga kogu seltskonna Järvevana tee lõpus olevasse joogipunkti, kus siis võistlus aktiviseerus. Kuna distants oli kerge ca 40 km, siis tagasi ei hoitud ja keerati koguaeg pöördeid juurde, oli paar niplit enda ees, paar eksimist rajal( öösel oli keegi sigadust teinud) ja lisaks paistas metsas palju tõsiste nägudega marjakorjajaid. Teisest rajapoolest  sõitsin mingis pundis kuni Raudalu singliteni, kus siis sain aru, et kui nüüd ei ründa siis siia gruppi ma ka suren. Kuna Raudalu raja osa oli peas, siis see  andis suure eelise ja metsast välja tulles üle Viljandi mnt olin juba üksi. Edasi paar km finishini andsin kuuma ja grupp järgi ei jõudnud. Maastiku osaga oli seega klaar. Polnud aega sinna tehnilisse finishisse inervjuusid andma jääda, sest juba tunni pärast oli vaja olla veel tugevamate maanteesepikute stardis.

Jõudsin ilusti kodus ka ära käia, uuesti habeme ära ajada, makaronid sisse visata ja nüüd veel rohkem kulunud pedaalid ringi visata ning  oligi alumiiniumraamiga maantehirm Sensa old edition elu valmiduses. Stardis käis hirmus trügimine, uuriti kõiki jalatallani, otsisti raami seest mootoreid jne, ka soovitati tuules sõitjatele porikaid, sest lubas ikkagi vihma. Sain  jälle esiritta ja telekasse. Hiljem kuulsin, et ka Bruno oli ennast seal ära peitnud. Nuputasin tükk aega, et  mis strateegiaga peale lennata, kas äkki saab poole sõidupealt käia kodus ja veel peale süüa.

Tundus, et ikka ei jõua ka. Ja siis oligi stardipauk, jälle see võrr aga mitte kauaks. Rattapiibel ütles , et kui selle esimese jubeda kiirenduse ära kannatab ja suudab jääda esimesse gruppi, siis äkki saan jälle telekasse. Aga ei kannatanud ja tuli langeda teise gruppi. Nii see ralli  lõpuni kulges. Kokkuvõttes oli tore ja väsitav võistlus, sai sõita kaks põnevat sõitu ja tasuks Andre laenatud mingi lastesarja poodium 3 koht 😊 .

Kristjan Kivistik