CC Rota Mobilis

Eesti Meistrivõistlused. 45 aastane Eha Rünne võitis oma 67. tiitli kettaheites ligi 10 meetrise eduga järgnevate ees. Mis toimub? Kas EM sära on tuhmumas? Kõiki huvitab vaid teemantliiga? Peaks statistikute poole pöörduma, aga ka meie XCO formaadi EM vajaks hädasti osavõtjaid juurde, sest mõnes klassis tuli vaevu vaevu punktisaajate arv stardijoonele. Oht on niimoodi medaleid jagada nagu läks SEN3 vanuseklassis Tallinn GP-l. Elionil aga lajatab mehi nagu murdu.

CC Rota Mobilise read kahanesid enne võistlust lausa kolmandiku võrra, kuna kahjuks nõudis supervorm oma ohvri – Kaido haigestus. Tippsportlaste värk. Seega jäid SEN1 klassis meie au kaitsma vanad hundid Andre ja Raul. Ja hästi kaitsesid. Mõlemad maabusid kenasti punktikohal. Meie igipõlised rivaalid VeloClubbers-ist ei suutnud isegi Kirsat stardijoonele meelitada hoolimata sellest, et talle pakuti selle eest 2 XTRi ketti ning 10 ringilist süsinikraamide testimist juurikate peal. Vellosid lihtsalt polnud……..

Andre:
Päevi kestnud kuumalaine oli niigi mahlad välja imenud ja 18. juuli ei üllatanud selles suhtes ka mitte karvavõrdki. Kolmkümmend soojakraadi ja pärastlõunane stardiaeg lubasid mõnusat grillimist. Laekusime sündmuskohale koos hooldetiimiks transforneerunud Kriisa perekonnaga. Raul oli juba hommikust saati Iisakul praadinud. Mandross hakkas vaikselt kogunema.

 
Mandrossimeetri maandamiseks tuli särk lõpuni avada

Sõitsin läbi paar ärevamat kohta, samas kui Kaido ja Veronika võtsid kohad jootealas sisse ja minek. Valisin ebdale sobiva tempo ja lasin sellega. Asjad loksusid suhteliselt kiirelt paikka. Tagant hakkas paistma sõber Rain Lond, kes oli eelneval Kolmapäevakul valusat minekut näidanud.

Rajal oli 2 arvestatavat laskumist ja 2 rasket ja üks väga raske tõus. Tõus oli sellise nurga alla, et paljud (k.a. mina) jalastusid seal korduvalt. Rain imes mulle järgi, aga õnneks viskus mees ühes kurvis külili. Sain eest ära, aga mitte kauaks. Mees hakkas taas järgi jõudma ja eelviimasel ringi jooksutõusul läks ta ka omateed. Alistatud sai ka Keila ja kogu maailma kõige kõvem sportlane Tohvrel ja finishis hakkas paistma. 9. koht – võib enam vähem rahul olla. Endale panen hindeks 4.

Välgusähvatuse saatel ilmus mees pimedusest

Täname hooldetiimi, kelle poolt pakutud jahedad joogid aitasid põrgukuumuses pilti silme ees hoida ja meest, kes oli vahetult enne finshit aiakastmis vooliku üles sättinud ja sealt sõidu ajal jahedat vett lasi. Finishis maitses külm õlu juba hästi – kindlalt top kümnesse kuuluv õllejoomiskogemus.

Tulemused SEN1:
Andre   9.
Raul     10.
http://www.ejl.ee/ofile.php?lid=2260

Pildid:
http://pildid.sportiv.ee/index.php?cat=76