CC Rota Mobilis

Kaido ja Andre

Opa: Soh, üle pika aja siis Elionis jalg taas valgeks tehtud. Kuna mitmel aastal Elionil ei osalenud, oli au lõpust alustada. Pean tunnistama, et uskumatult südikad sõitjad on ka tagapool:) Sõidust jäi meelde, et mul oli tükk tegemist ühest punaste ketsidega mehest mööda sõitmisel. Keris teine nii väledalt tõusudest üles, et võta või tuulde. Aga ego ei lubanud tema taga olla ja surusin hambad ristis temast lõpuks ikka mööda. Tehnika pidas ilusti vastu ja kõik mis minus oli jäi ka rajale. Tundub, et olen suht “valgesokk” ja pean mudas sõitmist veel kõvasti harjutama. Tänan kaasvõistlejaid ja korraldajaid vägeva laupäeva eest.


Asse

Marion: Algus oli väga vaevaline ja päris õiget tunnet sisse ei tulnudki. Muda, nagu eelmiselgi aastal, oli jälle liiga palju ja kohti, kus seetõttu sõita ei saanud, oli ka liiast. Nikerdamise tõusud olid mõnusad, aga mitmed pidi jalutajate tõttu kah kõndima, Plaani Jaanimäest sain sadulas üles ja finiši tõusudest kah.

Madis: Lahe! Jagasin jõuvarud ilusti ära ja sõit sõit kulges ilma suuremate viperusteta. Siiski viimased 25km oli selline krambikõdi jalgades, mis igal tõusul hoidis tahhomeetri punase alalt eemal. Finishis ei jaksanud enam toidulegi mõelda, lükkasin lihtsalt ratta autosse ja unistasin saunast. Tulemusega jään rahule, ca 200 kohta parem kui paar nädalat tagasi Viljandis. Suur hurraa muidugi pole tulemuse osas, aga annab lootust:)


Andre

Raul: Rada- klassikaline Haanja klassika. Ise- algus ja lõpp OK, metsasinglid ja pori OK, peale Haanja suusaradu vaimu ja väe kustumine mingiks ajaks, kruusateed vaev ja viletsus ja nii ta oligi.

Andre: Laupäeva hommikul kell 07.30 helises kell, aeg oli ennast püsti ajada, et koos Tõnuga proovida, kas Tartu mnt peaks olema neljarealine või piisab kahest reast. Selgus, et vahet pole, kohale Rõugesse jõudsime me kell 11. Ilm oli jahe – umbes 11 kraadi. Tõnu hakkas ennast kohe taas kapsikami ja soojapesu kihtide alla matma. Sain õnneks mehe (taaskord) ümber veenda ja ma arvan, et ta tänab mind, sest temperatuur tõusis kohati 18 kraadini. Start oli hea rahulik. Jõudsin ennast päris ette suruda. Enesetunne oli hea, aga alguses päris 99% välja ei pannud ja jäin tiksuma umbes 100-80 sektorisse. Tõsiseks läks asi siis, kui oli sõidetud umbes 15-20 min, siis hakkas korralikult kallama. Juba eelneva öö vihmast ligane ja sopane rada muutus VÄGA libedaks. Isegi siledal maal oli raskusi, et edasi liikuda. Käigu valik ja jõud, millega pedaalile vajutada otsustas kas sa liigud või kaabid ühe koha peal. Racing Ralph või MudMax – ükskõik mis rehv, vahet ei olnud, kõik liikusid külg ees. Mingil hetkel avastasin et VeloClubbersi hr Vellmann on mulle selle sõidu jooksul kuidagi liiga tuttavaks saanud. Ja nii läkski,
et me koos temaga kuni finishini koos sõitsime. Vahepeal sai natuke lisa adrenaliini ka verre kui juhtus järgmine lugu: kersime hr Velomaniga umbes 38-l kilomeetril ühte ülimudast tõusu mööda üles. Ootamatult paiskus mäest alla VW Golf, sangas ärev Vunts ja kaardilugejaks soniga kohalik arvamusliider. Auto lendas mööda teed mäest alla nagu Marko Märtini Focus oma parimatel päevadel. Kui Vunts meid nägi raksas ta pidurid peale. Golf lendas rämedasse külglibisemisse. Vunts üritas olukorda päästa – lappas rooli ühele ja teisele poole ja ragistas umbes 10-15 m enne meid paremale võssa, võttes maha paar tõsisemat kaske ja jäi põhjapeale kinni. Meist ta sinna maha jäi. Ei osanudki siis sellest midagi suuremat arvata. Hiljem selgus, et ekipaaž oli ka teise võistlejaid kollitanud. Umbes 15 km enne lõppu saime kätte Leho Ripsi ja nii me kolmekesi finsihisse kihutasimegi. Teistest suuremalt jaolt tööloomi polnud ja kuna enesetunne oli üllatavalt hea, ei olnud mul midagi selle vastu,
et ise ees vunkida. Tagasiteel Tõnuga proovisime taas ära Mäo Neste taga asuva purksi putka. Seekord oli produkt kehvemapoolne – purksivahelist juustuvalikut ei saanud just kõige õnnestunumaks lugeda.


Kaido

Anti: kehvade suusailmade vahelt sai ilmataat enamvähem talutava võistlusilma välja õngitseda. tingimused seega head-porised, seekord polnud FF parim valik, aga sellepärast ei käinudki pikali. kuni ca 35 km sujus kõik heasti, kui mahapöörde vasakule kiiruselt 35+ maha magasin joogipudel peos. lahendus oli kiire, esipidur. üle lenksu ja hea et rangluu ei läinud. minut sunnitud puhkust ja taastuvalt edasi. viimased 10 km tulid kaunis vaevaliselt, aga taaskord peab tõdema, et Rõuge loodus ja
korraldus olid ja on võrratud.


Madis

Tõnu: Stardipauk jäi kuulmata liiga kaugelt startinuile, ainult aimatav sagimine eespool andis aimu, et nüüd on aeg minna.
Ja ega seda minekut eriti polnudki, just esimestel kilomeetritel, kirutud sai firma sünnipäeva teatevõistlusi koos oma jooksmiste ja kargamistega.
Peale suurt jalutuskäiku metsas sai lõpuks 8-9-ndal km-l ka hoo sisse. Nii rohket külglibisemisega sõitu pole mina veel kogenud! Aga kõik see oli puhas fun, pidevalt näed mätast esi käikari peal kasvavat ning mõnus rajaprofiil sellele lisaks. 3h sõitu ja 395 koht ei paku just erilist rahulolu vaid innustusi edaspidiseks.

56. Raul
84. Andre
103. Anti
138. Kaido
202. Opa
256. Asse
395. Tõnu
464. Madis
673. Marion
DNS Ergo

Protokoll