Selle aasta eestikad tsüklokrossis peeti maha Haapsalu raudtejaama lähistel. Raja ainuke kuiv osa jooksis perrooni all – kõik ülejäänud oli tõeline CX. Klubi eestikate medalite saak sai täiendust. Rajal olid Raiko ja Andre. Mis täpsemalt juhtus, loe juba alt poolt:

Andre:
Enne eestikaid teadsin kindlalt kahte asja. Võitlus SEN2 medalitele saab olema äärmiselt tihe ja detailides kinni. Samuti teadsin seda, et tahan enda ilma –  võimalikult ebameeldivat ja nii raskeid rajaolusid kui võimalik. Mõlemad teadmised osutusid tõeks. Haapsalu tervitas meid oma parima mudaravilaga, maale tunginud mere ja korraliku tuule, vihma ja 4-kraadise temperatuuriga. Korralik doom metal värk. Osadel vendadel oli juba enne starti mast maas – see kõik sobis. Rada ise oli keskpärane, võibolla isegi gramm sellest viletsam. Ilm aga tegi oma töö ja lisas puuduvad elemendid. Stardinimekirja vaadates oli selge, et midagi peale Krusemanni kulla selge ei ole ja potensiaalselt ülejäänud medalitele hakkavad sõitma, Pallas, Mikson, Sildvee, Ainsalu Raag ja mina.

Ma pole nii fokuseeritud ja motiveeritud ammu olnud. Samas oli ka mandrossmeeter reedel ikka korralikult punases.

Start õnnestus hindele 4. Aga kuna alguse pinnas oli kerge veeremisega ja koosnes pikkadest sirgetest, pooltel korralik tuul vastu, leidsin varsti, et igast tüüpe hakkas vasakult ja paremalt mööda viskama. Teadsin, et paljudel neist on kaasas ainult üks tikk ja ilmselt on nad selle kohe põlema pannud.

Esimeses pasaaugus tegin nii nagu plaan oli – joostes, täiega. Sain päris kooralikult kohti parandatud ja peale seda leidsin ennast seltsonnast, kus andsid talda Pallas, Neemesto, Ebras, Silm ja Mikson. Sildvee oli üllatuslikult maha jäänud. Ühesõnaga hakkas looma.

Teine pasaauk – ka siin sobis jooks hästi – toimis  Tesel ringil kordasin sama ja saime esimesest pasaaugust oma pundist Pallasega väikese vahega tulema. Brunn karjus raja ääres, et VÕTA PALLASELE TUULDE ja seda ma ka tegin. Oli sitaks raske aga tundus, et Pallasel on veel raskem. Ringi lõpu pikkadel mudasirgetel tegi Pallas väikese vea ja vajus sõiduliinist välja mis tegi mulle ukse lahti ja sain mööda.

Brunn pakkus iga ring mulle valmis pandud Lauri ratast aga kuna kõik toimis ei hakanud rattavahetust ette võtma. Kolmada ringi alguseks olin üksi jäänud. Brunn andis infot, et KAHEKSA SEKUNDIT, SA OLED TEINE PANEEE!!!  ja ma panin. Kõik mis see oli. Kolmas ja neljas ring sõitsin täiesti tumepunases ja vahe suurenes. Viimasele ringile minnes ei olnud ma ise üldse kindel, et asi purgis on. Asju mis võivad pekki minna on sellisel rajal iiga palju. Aga õnnestus ka viimane ring ja finishi sirgele keerasin juba korraliku eduga.

Mul on kuradi hea meel. Meil on Pallasega (kelle osas tunnen ma suurimat respekti) olnud läbi aastate eraldistardis ja CX väga tihe ja printsipiaane rebimine mis on teinud kõik need sõidud ülipõnevaks. Ja võtta revanš suvisest eraldistardi EMVst kus ma jäin Helarile alla 1,7 sekundiga oli ütlemata magus ja seda eriti alal, kus Helari on ikka minust reegilna üle olnud. Finihšis Helariga õnnitlused olid päris emotsinaalsed ja taustale oleks võinud panna mängima Celine Dioni Titanicu loo 🙂

Raiko tegi ka oma ära ja tõi SPORT klassi esivõistluste kulla koju.

Selle kalendriaasta üheksas EMV medal on tõsisasi ja enda ning ka klubi hooajaga mega rahul.

Tulemused SEN2

1. Magnus Krusemann (üld 1.)
2. Andre Kull (üld 4; aluraamidest esimene)
3. Helari Pallas (üld 5.)
4. Margus Mikson (üld 7.)
5. Kaupo Raag (üld 10.)
6. Markku Ainsalu (üld 11.)

Tulemused Sport

1. Raiko Kaldoja (üld 9.)
2. Sass Jürisoo (üld 22.)

Pildid tegi Agnes Pajur