Bosch Rattamaratonide sari – Rakke 2022

Rakke “noorclassic” oli klubile igati edukas. Imre sõitis terve sõidu tagarattapeal ja sai 5 koha, CCRM1 tiim võitles välja teise koha, Anti jõi mahlbaari tühjaks ja Raiko käis Stockmannist WC paberit juurde ostmas. Sellest ja paljust muust meie tänases blogis.

Raiko:  Rakkeks sai kõva ettevalmistus tehtud – eelneval päeval sõin pool kilo vaariakid, kilo mustikaid, 3kg maasikaid ja 3kg arbuusi, ma nüüd ei tea kas sellest kasu oli aga vähemalt ühtmoodi ta küll väljendus – enne võistlust jõudsin vetsus kergendamas käia ennast 5x!

Teisest reast start oleks muidu päris okei olnud aga sõitsin kellegile tagarattasse ja koperdasin sellega ennast teisest reast umbes 5-6ndasse ritta , õnneks oli tunne päris hea ja sai esimestel tõusudel ennast kiirelt Malvale sappa haagitud. Lubasin endale enne sõitu, et seekord seda viga ei tee, et pundi taha kummipaelaks jään ja proovin ettepoole hoida aga lõpuks avastasin ennast jälle singlil aeglasemate taga ja mu lemmikosal kruusal sai normaalselt tikke põletatud. Mingihetk tuli Londi selg vastu, kellega singlitel vedasime ennast ette punti järgi aga peale Emumäge oleval singlil jäin mina Piirioja taha kinni ja Lond sai eest minema, peale seda järgnes lõputuna tunduv kruusa ja heinamaa lõik koos Mäeuibo, Kannimäe ja Raidiga, punt tegi suht ilusti koostööd, ainult  Piirioja tegi väga kahtlaseid “rünnakuid” vedama minnes. Viimaseid singleid vedasin ma terve aeg ise ja pikal heinamaa tõusul oli teistel veel üks käik juurde panna, mul vist mustikad ei hakanud ikkagi toimima ja kärises väike vahe sisse, peale tõusu püüdsin veel Mäeuibo kinni ja viimaste laskumistega jäi ta rehvi tühjenemise tõttu ikkagi maha.

Kokkuvõttes väga rahule ei jäänud, terve sõit oli tunne, et olin koguaeg valel ajal vales kohas ja ega see lõpu kihutamise osa ka väga ei meeldinud, seal kruusal jõudsin endaga arutledes ka selgusele, et XCM Eestikatele vist küll minna ei viitsi 🙂

Andre: Rakke RM algas minu jaoks pauguga, kui soojendusel kahesuunalisel singlil suutsin vastutulejaga lenksud kokku panna ja korraliku hüppega kuivanud võsarägastikku lennata. Kui ratta ja enda taas üles leidsin oli fiiling umbes sama kui oled rõveda jooma järel kusagil telgist hommikul kell 5 ärganud. Tundus, et tuleb üks keerulisem päev ja tunne ei vedanud alt.
Kui alguse stardijärgne agoonia oli läbi elatud selgus, et see õige punt kus tahaks olla on taas läinud ja mul sinna asja pole. Järgnenud kruusal aga suutisme siiski ees oleva pundi minu, Rusovitsi ja Maanurme tikkude põletamise kärsahaisu saatel kinni püüda. Ühesõnaga oli koos korralik sats, kus sees oma mehed Imre, Margus, siis Neemesto, Malsroos, Krusemann, Vendelin, Rebane, Neemelo, Lond jne.
Oli selge, et see asi kokku ei jää. Enne Emumäge suutsin enesele teadmata korraldada kräshi, kus panin asfaldilt maha keerates Rebase tee kinni ja tüüp oli üle Londi ja Neemela lennanud. Mina ei teadnud sellest midagi. Sorry, mees – ei olnud kuidagi tahtlik. Õnneks kogus tüüp oma asjad kokku ja oli peagi pundis taas teisi kollitamas.

Enestunne ei olnud mul endal oluliselt paremaks läinud ja lisaks läks Emumäe sektoris asi ribadeks. Tugevad lahkusid, tugevate ja vähem tugevate vahele jäid Krusemann ja Rusovits ja mina. Ei läinud kaua aega, kui selgus, et sinna poolkõvade hulka kuulumiseks ei ole ma siiski piisavalt tugev ja jäin üksi 🙂 . Aina rohkem leidsin ennast mõtisklemas teema üle – hardtail rattaga sõitmise võimalikusest eesti rattamaratonidel. Mälestused FS-ga koosveedetud kvaliteetaastatest kerisid peas nagu lõputu retrospektiiv – ühesõnaga raputas ja põrutas mõnuga. Järgmine kord peab vist rehvid veel tühjemaks laskma…. ja nüüd tagasi stuudiosse – tagant tulid sõbrad korraliku pidurikrigina ja ketikolina saatel järgi (Evendi, Maanurm, Neemela, Lond, Rebane) ja panime kruusal korraliku litri üles. Püüdsime Krusemann/Rusovitsi duo kinni, kes olid selleks ajaks ennast korralikeks keeduvorstideks aurutanud. Krusemann pani kohe algatuseks õigest teeotsast mööda ja kui Rusovits sõidu ajal ühe kärbse alla neelas, oli temaga ka kõik. Mobilimasti tõusul oli mul korra mõte, et äkki peaks minema aga ei olnud oma võimetes kindel ja passisin tõusu lõpuni, mis ilmselt oli viga ja ründasin alles siis. Viimastele singlitele suutis Lond esimesena minna ja minu peale natuke kuri Rebane surus ka käikude raginal mööda. Mul midagi rohkem võtta ei olnud ja hooaja parim sõit oli siiski tõsisasi. 15 koht ja mis peamine CCRM1 tiim 2. ja kokkuvõttes jätkuvalt 3! See kokkuvõtte tiimi poodium tuleb ära vormistada! Imre ja Margus teevad eespool oma ja me proovime Raikoga vastavalt radadele kolmanda koha punnid ära tuua. Raiko, 7-järves on sinu kord.
Finsihis sain veel teada, et rattasport ei ole lillekestele ja üleüldse ei tea ma võistlemisest midagi. Ühesõnaga kui soov seeniorklassi kudumisklubiga liituda, siis Ken Posti isa ajab seda, asja. Kontaktid saad Prillitoosi toimetusest. Tänud klubikaaslasele ja sõbrale Tarmole, kes logistikaga aitas! Hoiame peal!

Tulemused:
1. Gert Jõeäär
5. Imre
11. Margus
15. Andre
25. Raiko
51/52. Taikki/Tarmo
65. Raino
109. Leer
167. Kaido
234. Ahto
275. Henri
379. Anti

Tiimide arvestus:
1. Veloplus
2. CCRM1
…..

Pildid Bosch sarja ametlikult lehelt ja erakogust