CC Rota Mobilis

28. Tallinna Rattamaratoniga lõppes järjekordne Bosch Eesti Maastikurattasari. Jagus muda, vett, päikest, sääski, maaga kokkupuuteid, poodiumikohti, haamreid, aere ja kiluvõileibu – kõik ju meeldivad asjad.

Viimasel sõidul andsid kõik klubiliikmed endast parima ning hooaja kokkuvõttes võib tulemustega taaskord rahule jääda. Paljud seadsid endale kevadel eesmärke ja kui mõnel jäid need seekord vaid unistuseks, pole sellest midagi – ongi mille poole järgmisel hooajal pürgida.

 

Ziil:

Otse Eesti–Läti korvpallimängult starti. Õnneks õnnestus enne mõned tunnid magada.

Transpordi osas võistlustele ja tagasi aitas hea sõber Lasse. Üritasin peale minna sama taktikaga, millega sõbergi, aga paraku sellest ei piisanud. Stardis olin varakult kohal ja sain oma koridoris koha esireas – sel aastal polegi veel nii eest startinud! Alustasin endale kohaselt tagasihoidlikult ega pannud tõusudel tikke põlema. Sirgetel hoidsin hammastega kaasvõistlejatest kinni ja liikusin üldiselt vooluga kaasa. Mõned kilomeetrid olime sõitnud, kui tundsin sõbra kätt seljal – Aivar Lipp andis teada oma heast vormist.

Rada oli üsna vesine, kuna vihma oli nädala jooksul palju kallanud ja veesilmasid leidus rohkesti. Mõned meenutasid juba väiksemat tiiki, kuhu võiks peakat hüpata. Algul proovisin servast mööduda nagu viraažilt, et vältida uppumist. Paraku polnud ees sõitva ratturi tuules alati võimalik head jälge valida ning nii juhtuski, et ühel hetkel libastus Indrek Ester suure loigu serval ja partsatas vette. Lained lõid minu ees kokku, aga õnneks sai mees kiiresti püsti. Mõne kilomeetri pärast jõudis ta mulle uuesti järele.

Edaspidi panime loikudest otse keskelt läbi ja vesi lendas kahes kaares kõrval sõitjatele üle pea. Pikalt sõitsime koos ning punt kasvas üsna suureks. Pärast viimast joogipunkti, kui oli jäänud veel 11 km, tundsin jalgades krambihoiatust ja sain aru, et selle tempoga enam jätkata ei saa. Lasin grupil minna ja tulin lõpuni omas tempos. Sama seis, mis Eesti korvpallikoondisel viimased 11 minutit.

 

Evert:

Selle hooaja eesmärk oli mõnel maratonil top20 jõuda. Tallinnas oli viimane variant ja midagi kaotada ka polnud seega plaan oli alguses kohe all-in minna ja loodetavasti õiges pundis lõpetada. Esimesed 5min sõitsin oma aasta poweri PR-i, ca 10min peal peagrupp veel paistis aga siis jõudis haamer kohale. Järgmised ca pool tundi võtsin tempo maha ja tegelesin taastumisega.

Sõitsime suures pundis koos isa Raino ja Tarmoga. Kui mul pilt jälle selgemaks sai siis tundsin, et tegelikult jalg on väga hea ja kannatas ka tööd teha ja paari aktiivsemat lüket proovida. Teadsin, et isal on M55 kokkuvõtte poodium mängus ja konkurendil oli ka pundis paar abimeest, seega sõidu lõpuks proovisin ennast abimeheks sättida. Siplaste mehed olid seekord tugevamad ja hõbe jäi võtmata.

Kokkuvõttes saab sarjaga rahule jääda – Imre & Raiko kokkuvõttes top 10, Raino M55 kolmas, klubide arvestuses kolmas koht. Järgmine aasta jälle!

Kui kedagi numbrid huvitavad siis 275w NP, esimesed 5min 362w NP.

 

Tulemused:

 

Hooaja kokkuvõte:

Võistkondlikus arvestuses CC Rota Mobilis kolmas koht

 

Meeste üldarvestuses Imre kuues koht

 

Raino M55 kolmas koht

 

Pildid Bosch Eesti Maastikurattasarja ametlikust galeriist.