ACE Xdream Kabala
Läbi aegade on Xdream’i sarja etapid olnud erinevate fookustega – kas võsaorienteerumised (Jüri/Limu 2016), rohked valikud, soos sumpamised (Tõstamaa 2017), öised megarajad (Kõrvemaa ja Alutaguse) või mõnikord isegi lisaülesannete poolest kuulsaks saanud etapid (veetorni üles tõmbamine nt). Seekordne Kabala etapp Raplamaal oli selgelt ühe fookusega – panna on vaja! Nii kiiresti kui jalad ja käed võtavad. Pea võis rahulikult seljakotis kaasa loksuda 🙂
Alvar, Janek ja Joonas panid ennast seekord kirja B-rajale, sest sisetunne ütles, et A-rajal ootab ees eelkõige pikem trass, aga ei midagi ekstreemset nagu eelmisel Saaremaa etapil oli (kahjuks kohitses tormine ilm selle ekstreemi seal ära). Saime stardirivisse absoluutselt viimase asetuse nagu keegi oleks ette teadnud, kui vajalikuks see osutub. 10 min stardini ja juhtub klassika – rattaid ära pannes avastad kiires taktis tühjeneva esirehvi. Probleemi lokaliseerimine, abinõude kooskõlastamine ja elluviimine. Kui esimene meist kaardini jõudis, karjus starter juba”20 sekundit kaartide avamiseni”. Vaevu jäi aega kumm ära rebida ja õnnistuseks avastada, et polegi vaja hajutusele minna – sai lihtsalt soojaks joosta ümber metsatuka.
Tundus lihtne algus joosta lihtsalt mööda nöörirada? Kui B-raja starti järgi vaadata, siis saab näha midagi päris huvitavat – üks tugevamaid B-raja tiime Saku ÕT teeb seda, mida on arvatavasti kõik osalejatest korra elus teinud – ennast täiesti valesse inforuumi lugenud ja läinud toimetama kohtadesse ja punktidesse, kuhu keegi teine ei läinud. Täitsa huvitav oleks kuulda nende muljeid hetkest, kui nad jalgsi sinna silohoidlasse jõudsid ja siis suur punt neist ratastel mööda tuiskas.
Pildil tundub Saku ÕT SK olevat ju konkurentsis, aga kahjuks olid kõik teised juba ratastel ja nemad jalgsi seal perifeerias
Üks kahest raja nö maasikast oli kohe rattaraja alguses, kus tuli rattaetapi sees leida hõredast võssist üles sinna ära peidetud tellistest punkreid (KP 4-5-6). Kiidame rajameistrit – pakuti nii seiklust kui valikuid, kuhu rattad jätta (lausa 3 varianti). Meie tiim valis liidritega MudEST sama taktika ja tõenäoliselt oli see parim lahendus sõita keskmise punni juurde ja sealt 4-5 ära noppida jala ja 6. rattaga, kuigi jäneserada kaardil oli parajalt nihkes tegelikkusega nagu hiljem selgus. Saime sealt kolmandana tulema selge vahega jälitajate ees. Algas korralik rattaralli risti üle kogu kaardi.
Võistluse tulemuse otsustas seekord üllatuseks kanuuetapp. Tundus lihtne ülesanne leida üles vaid kaks punkti kuskil Vigala jõe peal? Oligi, punkte leida oli lihtne, aga kuidas nendeni jõuda, oli võti. Kui minnes lõikasime sirgeks kaks jõekääru ja avastasime, et tagant oli lähemale tulnud kõigile teada tuntud lõikamiste mastermind Soosambla SK, oli selge, et kuskil on meil midagi märkamata jäänud. Kahtlust polnud – mõtle suurelt, väga suurelt. Ja me mõtlesime ja ka tegutsesime. See oli paganama hull pingutus kanuud vedada pool distantsist, aga kaks pikka lõiget mööda heinamaad ja võssi tõid meid tagasi pildile (jagatud teisele kohale). Kruuserite pere võis kukalt kratsida, et kuda nad järsku neljandaks olid kukkunud – nagu hääletu helikopteriga oleks Oleg Gross mööda vuhisenud 🙂
Teel kanuuetapi vahetusse
Kogemata valisime ühe kahest saadavalolevast aeglasest plastkanuust, mis hiljem osutus õnnistuseks
Rattaetapi peegelkaardiks olime hästi valmis ja kõik sujus tõrgeteta. Lootus 3 sees lõpetada säilis.
Janek peegelkaardi osa lõpetamas.
Pildi allkiri mõtle ise 🙂
Raikküla karjäär tõi meid Kruuseritega aga taaskord kokku, kust ära minnes oli selge, et kohad 2-4 jagatakse välja finiši ümbruses toimuva jooksuhajutusega.
Raikküla karjääri pokumaa
Kolm tiimi üheaegselt viimasesse vahetusalasse – kõik sosistavad omaette, keegi ei taha esimesena rajale minna, sest vaja on näha, milline liige konkurentidel millist hajutust jooksma läheb. Tõeline põnevusetendus. Me ei saanudki kahjuks teada, kes selle silmamunade peale panemise oleks puhtalt jõuga ära võtnud, sest Mari Kruuseril oli kahjuks kaart kaduma läinud ja meie alati abivalmis Janek ‘Ziil’ Leer ohverdas oma kaardi talle. Ja nii ootasidki kõik ülejäänud liikmed finišeelse mäetipukese peale juba koos, kui kolmas punt (Mari, Janek, Mattis Alliksoo) hajutusest sõbralikult koos lähenesid. Segade esikoha peale läks viimasel 100 meetril ikka rebimiseks ja Enima fanaatikud said finišisirgega selle võidu kätte. Meile üldis jagatud kolmas koht.
Alvarile ja Joonasele alles esimene Xdream poodium, Janekile juba kolmas
Võistluse üks meeldejäävamaid hetki saabus üllatuslikult alles peale finišit, kui ootamatult elavnenud diktor Tauri andis teada, et nüüd läheb samasugune finišiheitlus lahti C-raja võidu peale. Tubli töö – täismeeste võistkond Vanarex suutis lastelt kommi ära võtmise viia ikka täiesti uuele tasemele ja alistada kahe sekundiga perekonna, kus oli kaks viienda klassi junsut ja üks neist veel tüdruk!!! See vaatepilt võttis ikka täiesti sõnatuks, sest ise olid mehemürakad üliõnnelikud saavutatu üle.
Emma-Luisal on praegu veel komm taskus, aga mitte kauaks