CC Rota Mobilis

Sissejuhatus, traktaat ja järelsõna: Raino Einroos

Ka varem on klubi väike alamsektsioon teinud nö “kõrvalehüppeid”. Seekord otsustasime vahelduseks läbi võtta öise Xdreami Pärnus. Täiesti ootamatult paisus vaheldus nii suureks, et saime korraldajatelt lausa kiita – olime tekitanud ka neile vaheldust tavapärase poodiumiseltskonna nimekirjas.

Minemise otsus oli tehtud juba kevadel. Alvar küll üsna viimasel hetkel võttis oma kandidatuuri maha ja lisaks Janekile ning Rainole lõi kampa eksklubilane Marek Tõnismäe. Kõik olid ka enne kaarti näinud, rattaga sõitnud ning vahel jooksmas käinud. Seega olime üsna kindlad, et metsa me ei jää ja jõudu jätkub lõpuni.

Peale lõunat kraam Janeki autosse ja Pärnusse teele. Soe päikseline Pärnu tervitas kohalejõudes. Rattaalas sai tehtud viimane lihv rataste ettevalmistusega – kaardialused, tuled/akud, pedaalide vahetus. Siis korralik pasta carbonara ja riietuma. Kohale olime saabunud varuga, seega ei pidanud ka riietumisega kiirustama. Märksõnaks sai seekord kohustuslik helkurvest. XXL teetöölise vesti sisse oleksime kõik kolmekesi mahtunud. Appi tulid haaknõelad ja tuulelipust sai pori hülgav kaitsevest.

Kerge soojendus auto juurest stardialasse ning kell 22 anti start otse rannast. Pealtvaatajateks olid rannalised, tüdrukute õhtut pidavad kaunitarid ja erinevad turistid, kes ootasid uudishimust avapauku ja sündmuste kulgu. Kuskil silmapiiril paistis saabuvas hämaruses ka mingi paat, aga sellele esialgu tähelepanu ei pööranud. Stardialas oli liiva sisse pistetud väikesed kaardid ja oli ilmselge, et sellele kogu rada ära ei mahu.

Kõlas stardipauk ja siis panid kõik jooksu. Otse sooja merre, paadi poole. Midagi kaldale ootama jätta polnud enam varianti. Lained olid suured ja nii sai kogu varustus ning seltskond kohe esimesel minutil soolases merevees läbi leotatud. Pokemonide punkt oli viidud piisavalt kaugele, nii ulatusid varbad vaevu-vaevu põhja. Trügimist oli seal kõvasti, lühematel lõi laine üle pea. Hetkeks tekis ka väike paanika, kas kõik tiimikaaslased suudavad kokku hoida ja üheskoos punkti ära võtta. Veest väljudes ootas ees hajutus, kus iga liige pidi võtma iseseisvalt kaks punkti. Kuna Rainol tekkis väike segadus asukoha navigeerimisega, olime enne rattaalasse jõudmist lasknud mööda hulk konkurente ja olime langenud teise 50-sse.

Ei lasknud motti maha ja andsime pedaalidele korralikult valu, enamasti Janeku tuules. Kuna katkematu kett punastest laternatest liikus meil ees, ei pööranud kaardile suurt tähelepanu ja tegelesime möödumiseks võimaluste otsimisega. Nii mõnigi ei saanud aru, kus meil kiiret ja miks ei võiks rahulikult teistega koos ühtlases rütmis loksuda. Isegi esimese kontrollpunkti leidsime sedaviisi üles. Kuna selle number ei klappinud meie ootustega, siis võtsime korraks aja maha ning õnnestus kaardil õige osa siiski üles leida. Tulemusi analüüsides avastasime, et tegime rattasegmendis päeva kiireima aja ja sellega jõudsime taas konkurentsi, lausa esikümnesse.

Tänu Janeki kogemustele õnnestus ka metsades ja rabades joostes ikka õigel kursil püsida. Ja edaspidi tuli veel vaid üks väiksem eksimus, kus kihutasime suurema seltskonnaga punktist mööda. Kanuus asus Marek tüürima (parim tüürimees, kellega oleme varem kokku puutunud),  Janekul oli ülesanne üks kanuupunkt joostes ära tuua, sellega püüdsime vähemalt kolm tiimi kinni. Samal ajal töötas Raino koos Marekiga kaarti läbi ja viis lisaülesannetega ennast kurssi.

Mingil hetkel hakkas selgeks saama, et meie ees polegi suurt rahvamassi enam liikumas – tulesid ei paistnud ja nõgesed olid ka üsna tallamata. Lohutasime ennast mõttega, et küllap siis eliit on juba nii palju eest ära. Lõpetuseks olid rajameistrid lisanud kaks lisaülesannet, kus vangla varemetes õnnestus meil kõigil ilusti oma punktid üles leida ja asusime jälitama ees liikuvaid konkurente. Enne viimast lisaülesannet (õhkpadjale hüppamist) tegime otsustava spurdi ja ühtlasi ka päeva parima aja.

Karm reaalsus hakkas selguma alles 15 min peale lõpetamist kui seinalt esimesed tulemustetabelid leidsime. Esialgu teised ja siis kinnitatud andmete järgi kolmandad. No see tegi olemise kõigil juba üsna lõbusaks. Ei saanudki peale pesemist hakata Tallina suuna peale mõtlema, vaid keerasime uinakule ja ootasime autasustamise ära. Kast õlut sai jagatud!

Pildike Xdreami FB kanalist

Kokkuvõttes viis ja pool tundi kvaliteetselt veedetud suvist aega Pärnus ja ümbruses. Kõik võtsid mõnuga ja ennast lõhki ei võistelnud. Kõik saadaolevad Pärnu ümbruse pokemonid said püütud.

Raino siinkohal tänab häid kamraade Janekit ja Marekit. Tahaksin ka kaardi lugemises Janekile järele jõuda.
Janek vabandab kaasvõistlejate ees. Ühele kurjale  inimesele astusin pimedas jala peale ja nii mõnestki sai olude sunnil liiga lähedalt mööda sõidetud. Loodan, et keegi viga ei saanud ja pikka viha ei pea.
Veel tahaks tänada Alvarit, kes laenas super head pealampi Petzl NAO®