Rõuge Bosch ja EMV maanteesõidus 2020
Nädalavahetus oli tegus nii maanteel kui metsas.
Sõna saavad Ahto ja Imre metsast ja Evert asfaldlilt.
Nädalavahetus tõi klubile hõbemedali maantee grupisõidu eestikatelt ja ka häid tulemusi Rõuge raskelt maratoni rajalt
Ahto:
Kannatamise MK etapp ja Evansiga telepaatia!
Eelneval õhtul regullisime endid Ennokiga Ziili suurde residentsi, kus asus ajutiselt klubi ametlik staap. Ziil, Kaido, Lasse ja Anti käisid eelneval õhtul rada läbi sõitmas. Me Ennokiga nii tugevad ei olnud ja vaatasime niisama suud ammuli kuidas asjad käivad. Ühesõnaga kõik-kõik oli timmitud ja järgmisel päeval ootasin head minekut. Tegelikkus oli see, et kohe kui stardist minema panime ja asfaldilt maha keerasime algas minu jaoks “Kannatamise MK etapp”. Sama keiss mis paar kuud tagsi TdR viimasel päeval. Jalad ei liigu ja hing paelaga kaelas. Mööda mindi juba nii palju, et lugemine läks sassi ja lõpuks oli juba savi ka. Juhtuma hakkas, siis kui Elfyn Evans Lõuna-Eesti Rallil end üle kuudi keeras. Kuna meie vahel on eriline side, siis tundisn, et nüüd pean sama joont hoidma. Tol hetkel olin just Mõrvari Isal külas. Nagu reeglid käsivad, läksin vasakult. Kahjuks kaldusin soonest vasakule pehmemale pinnasele ja “offfweeegooo“. Tehnika oli filigraanne, isegi Kadri Kangur kiitis heaks. Viimasest orust läbi sõites olin juba õnnes, et kohe on kõik. Järgneval tõusul lõid mõlemad reied krampi ja edasine oli agooniline katsepolügon, et kas nii saab mäest ülesse sõita? Saab! Rõve valus, aga saab.
Tugevamad ja nõrgemad panustajad grilli ääres
Lõpetuseks tervitan toredaid arstitädisid kes mu haavad puhtaks “limpsisid“. Ziilile nukid majutuse ja kostituste eest.
Ivar ja co on karm kaader. Nende jaoks ei ole olemas “Pole võimalik!” Kõik on võimalik! Isegi, siis kui pead pmst koos WRC autodega samadel teedel võidu uhama. Jah oli tõrkeid, aga tublid, et siiski ära tegid. Rutska!
Imre:
Väljavõte Imre aruandest messengeri teel muutamata kujul:
Jalal polnud vigagi, Parv ja Kivistik olid pundis suht algfaasist alates kuni ca 1,5 km ennem lõppu oli mingi hull tõus, kus Harry Grünberg oli meist juba veidi maha jäänud, Parvega tekkis samuti vahe sisse, ta jäi tahapoole ja ees Tarvis ründas ning Kivistik tōmbas talle järgi ja sel hetkel mul oli tuhhi küll, panin kogu jõu käiku ja kui poole tõusu peal kergelt rada keeras vasakule ja ma nägin, et seda tõusu jätkus veel sitaks, siis mu kannatus katkes, ei jaksanud enam piinelda ja läksin teo kiirusel tõusu edasi, siis Parv pani mööda ja Grünberg võttis mulle sappa ning nii me tulime kuni see viimane tõus paremale, ennem finiši juurde jõudmist ta pani mööda ja kiirendas, kui ülesse jõudes tal tempo ei raugenud ja ma ei suutnud rohkem, lasin jala sirgeks. Rada oli raske, kohati väga libe ja porine ning Parve ja Kivistiku vedamisel suht koguaeg punnitamine ja enese sundimine ning piinlemine
- Toomas Lepik
- Taavi Kannimäe
- Gert Kivistik
….
7. Imre Ojavere
27. Lasse Nõlvik
28. Tarmo Ennok
30. Evert Einroos
51. Janek Leer
93. Bruno Tamm
113. Kaido Kriisa
166. Ahto Kruusmann
232. Anti Kauk
XXL Sõit
- Martin Loo
- Gert Jõeäär
- Josten Vaidem
….
41. Raino Einroos
Taikki Tillemann DNF
Evert:
Minu jaoks oli tegemist selle hooaja ühe tähtsaima võistlusega. Eelnevatel nädalatel sai mõned korralikumad trennid tehtud ja enamiku Filtritest tegin ka valmistumiseks kaasa. Enne starti oli tunne hea ja mõtlesin, et kui finiši raskusaste seal kuskil lühikese ja pika Filtri vahele jääb võiks hea õnne korral üldarvestuses esikümne peale mõelda ja M-Spordis poodiumi (tagantjärgi kindlasti liiga optimistlik :D)
Reaalsus oli aga midagi muud, juba stardinimekirja vaadates juba oli selge, et läheb raskeks. Nii ka läks – alguses kohe pandi korralik tempo peale ja nii mõnedki korrad oli vaja pundis püsimiseks tikke põletada. Juhtuma hakkas juba esimesel ringil kui 6 meest eest ära said, sh näiteks Martin Parv, Vahur Valvas ja klubikaaslane Imre. Seltskond oli kõva ja tundus, et vabalt võivad ka finišini tulla. Mul oli juba selleks ajaks oli selge, et kui terve sõit sellist tempot hoitakse siis mul midagi enam finišiks pakkuda pole seega pigem hoidsin juba pöialt Imrele ja lootsin, et punt neid kätte ei saa. Jooksikute tagasi toomiseks tehti küll korralikult tööd (ükshetk oli vahe silma järgi juba ca 100m peale toodud) aga tagasi kokku enam ei tulnud. Ise veeresin üle joone pundi tagumises otsas ja kohaks seekord 38.
Koosolek
Endale jäi sõidust kõige paremini meelde hetk natuke enne otsustavat minekut kus tempo korra maha võeti ja otsustasin üksi edasi panna (lootuses, et ehk mingi seltskond tuleb kaasa) – järgi tuli ainult Ragnar Tarmu kellega paar kilomeetrit saime koos ees sõita enne kui otsustasime, et mingit mõtet sellel üritusel pole :D. Ohtlik polnud kunagi, lihtsalt fun. Kahju, et meie sõidust ülekannet ei tehtud.
- Vahur Valvas
- Imre Ojavere (klassi 2.koht)
- Allar Karu
….
38. Evert Einroos (klassi 7. koht)