Korkeakangas MTB Weekend

RAIKO:

Kuna eelmine aasta sai papsiga käidud Soome vahel tiirutamas : http://www.ccrotamobilis.ee/soome-mtb-tripp/ ning kuuldes,et Soome üheks parimaks XCO rajaks loetaval rajal toimub kahepäevane võistlus, siis hakkas mingi mõte tuksatama ning sai ka Imre üllatavalt kiiresti pehmeks räägitud ja ka paps liitus meiega.

Neljapäeva hommikul sai nagu ikka tavaks kõhud laeval korralikult triiki tangitud ja shoppama mindud :

Enne sõitma minekut viis Imre veel 50!!!! euro eest BCAA plekkpurkides taarat ja sai 3 tunnine rahuliku tempoga maratoniraja luure tehtud.

Reedene plaan oli rahulikult XCO rajal paar ringi teha ja laupäevaseks võistluseks puhata aga lõppes see sellega, et sai pea 5h matk erinevatel radadel tehtud ja selle aasta esimese ujumise ära teha, soojakraadid oli rahulikud +34c!

 

Laupäevaseks XCO-l oli vähemalt minul korralik väsimus enne starti sees aga kuna start oli erinevalt Eesti võistlustest üllatavalt rahulik siis sai ennast peale starti ikkagi käima ning tunne oli üllatavalt hea.

Kohal olid ka Soome ässad : Antti Kuitto , Ville Tuppurainen, Iiro Sairanen, tempo tõmmati ikkagi 2 tõusu peal üles kuid sai  ikka enamvähem Imre tempos lõpuni sõidetud, iga tõusuga küll kaotasin ca 5-6sek aga laskumisega sai see vahe tagasi tehtud, rada oli ikka mega kõva ning jätkuvalt minu jaoks ühe parima rajaga kus sõitnud olen!

 

 

Tulemuseks mulle Harrastajate klassi 1.koht ja Imrele M30 klassi 3.koht, mis aga tegelikult oleks pidanud olema kindel 2.koht aga kuna Imre mõtles ,et “MAALI” tähendab mõnda Soome neiu nime, siis suutis ta finishikoridoris seikeldes oma 2.koha maha muneda 🙂

Laupäeva õhtul hakkas korralikult padukat,rahet ja äikest tulema ning kui Pühapäeva hommiku ärgates ikka sadu lakkanud polnud hakkas mul juba peas mõte tekkima,et vahetaks ennast Fatbike klassi ümber.

Maratoni ajaks polnud minul enam mingit jaksu ja juba peale starti tundsin, et täiesti tühi on olla aga kuna maraton oli kolmel 20km ringil, mõtlesin et proovin äkki läheb peale 1 ringi paremaks – ei läinud! , tegin igaksjuhuks ka 2 ringi peale aga ei aidanud ka see, pulss üle 160 läinud ja kuna rada oli selline,et 20km ringi peale oli 300m kruusa ja ülejäänud tehnilised ja jõhkralt kivised singlid koos öösel tulnud vihmaga, siis kogu see kompott väsinuna sõites väga nauditav ei olnud ning kui 2 ringi lõpus nägin kellalt, et olin juba 2h20min rajal veetnud, võtsin vastu otsuse,et võtan elu esimese DNF!

Imre tegi kõva sõidu ja tuli maratonis kõrgele 5.kohale, ise kommenteeris ta sõitu nii, et jaksu nagu oli aga Sommid on ikka hullud, annavad kivide vahel niimoodi kuuma, et lihtsalt ei püsi järgi ja kohe on tunne, et rehvid lähevad lõhki, üks vennike oli isegi hardtailiga kivides eest pannud ja Imre ei ole just tehniliselt kõige kehvem mees, pigem vastupidi.

Paps sõitis mul E-MTB klassis ning sõitis lausa nii, et oli alguses koos liidritega ning mingiaeg sõitis isegi nendelt eest ära 🙂 , kuid 3nda ringi alguse poole nägi Imre järsku ta selga, ning juhtunud oli iga elektriratta mehe õudusunenägu – aku oli tühjaks saanud, seda 24kg kolakat koos 6fattie rehvidega ilma akuta ei ole just mõnus vedada ja boonuseks lõhkus veel natuke hiljem ka rehvi ära 🙂

Tagasiteel Tallinna sai nagu kord ja kohustus ennast jälle nii täis söödud ,et paha oli olla ja pool ööd magama ei jäänud.