Jõulumäe Maraton 2010

Vaikselt meie klubile traditsiooniks kujenenud Jõulumäe nädalavahetus oli taas kätte jõudmas. 2 päeva männimetsaalust kihutamist ja sinna juurde käivaid lisa atraktsioone nagu Elioni sarja lõpetamine ja palju muud pingelist. Võtsime viimast, sest sarja peakorraldaja ähvardas järgmine aasta selle pulli siin kandis ära jätta ning peo Mulgimaale kolida. Uuele tasemele jõudis Rain “Värske-Veri” Lond, kes figureeris korduvalt Elioni ametlikus videokokkuvõttes liidrite grupis. Tase! Lisapingeid aitas maandada Elioni lõputamisel osalemine, millest lühidalt lõpus.

Andre:
Maraton möödus seekord kuidagi eriti kiirelt. Esimese ringi istusime rahulikult koos Rauli ja veel umbes 30 matsiga kahe Haanjamehe taga, kes õnneks kogu töö ära tegid. Raja teise poole alguses , kui rada veidi mägisemaks läks lagunes punt laiali ja saime umbes 7-kesi eest ära. Õnneks panin siis ühel juurikasel lõigul maoli. Päris kaua pidi punnima, et taas eesolijad kätte saada.


Torso-Tiger on väljas ka kõige jahedama ilmaga

Enda jaoks tegi sõidu huvitavaks siis, kui lõpuni oli umbes 10 km. Otsustasin, et lahkun sealt seltskonnast. Viimased 5 km olid enam kui pingelised. Hagijate punt oli umbes 300 m kaugusel ja tundus, et vahe väheneb.Tõusudel sain vahe suuremaks, sirgetel tulid lähemale. Õnneks kestsin lõpuni ära.


Mis viga tugevatel finishis naeratada!

Erilised kiiduavaldused meie värskemaile liikmele, kes sõits välja tagasihoidliku 24-a koha. Kaido tegi ka oma selle hooaja parima Elioni ja sellega vist kindlustasime tiimide arvestuses 11 koha. Päev jätkus vabakavaga ja tööga sektsioonides, mis päädis vana hea tõega, mille aastaid tagasi ütles U2-e laulja Bono: “Do not drink anything bigger than Your head”

Alvaro:
Kui mina laupäeval Jõulumäele jõudsin, olid parkimisjärjekorrad juba pikemad, kui ONOFFi avamisel telekasabad ning lastesõidud läbi või viimaseid hingetõmbeid veel tegemas. 14 kraadi väljas ei hirmutanud ning vaikselt itsitsasin pihku nende peale vaadates, kes kaks kihti windstopperit jms kangast endale jalga ja selga vedasid. Päris Andre torso-tiigrit ei teinud järgi, aga lühikesele vormile jätsin särgi alla panemata.

Stardikoht 370 ei olnud just see, millega esisaja mehi hirmutada. Samas ei ole ka kurta, sest panin ikka esimestel kilomeetritel nii julma, kui vaid loodus võimaldas. Raja kõrvalt põõsastest ja mujalt lõigates suutsin end varsti pressida sada ning rohkem kohta varem startinud klubikaaslaste ette. Ega sellega sõpru ei teeninud, aga elu on karm võitlus ja korra käisin ka sambla sees ülepea, kui känd mind seal üles leidis.

Minu jaoks algas Jõulumäe siis, kui esimese ringi lõpuni jäi ca 5km. Vaikselt hiilisid kohale esimesed mäed ja oli aeg hakata end sadulast kergitama. Esimese puraka panin natuke enne staadionit, kui maha jäi nt Janek Maidla. Edasi staadionil sai veel vähe küngastel hullatud ja siis suusasillale tõusul ka vana sõber Kaupo Kuhlap kinni nabitud. Eest suure pealt alla ei vahetanud, vaid panin veel tagant paar hammakat paremale ning kogu jälitajate punt jäi hetkega minevikku. “Alvaro on tagasi” tunne tekkis kohe! Loetud koht 177 – nii ja naa.


Kergendus missugune

Tänud kindlasti Margus Nõmmele Arcticu esindusest, kes aitas mõnel järgnenud sirgel tuju üleval hoida. Edasi läks tõsisemaks ajujahiks eessõitjatele. Sirgetel end kangiks tõmmanud tegelasi leidus õnneks kõvasti. Kahjuks ka Maaris, kes vist MM-i ettevalmistusega midagi kihva on keeranud. Ainuke mees, kel võrgust pääseda õnnestus, oli Raino Einroos. Küll lendas tema tagumikust leeke alles välja, kui ta mind tõen Pärnumaa suurimal künkal alt üles siblimas silmas. Lõpukoht 109. polnud üldse paha. Ahjaa, kuna polnud sellest aastast mitte ühtegi lõpetatud Elioni sõitu, siis oli see vist üsna suureks abiks järgmisel aastal vandersellide gruppi pudenemise vältimiseks……

Kaido:
Pikk nädalavahetus Jõulumäel algas Elioni sarja viimase osavõistlusega, kus mul oli võimalus veel vigade paranduseks. Väike salasoov oli esisaja sisse sõita. Eelmisel päeval oma sparringupartneri Taikkiga trennis olles polnud enesetunne kuigi paljulubav. Stardis end päris soojaks ei saanud, aga stardikoridoris isand Kulli riietust nähes koorisin kohe käised maha ja see oli väga tark tegu.

Stardist sain üsnagi hästi minema, kuigi kohe gaasi põhja ei vajutanud. Esimene ring oli kõva littimine ja hobused vahetusid üsna tihti – äraaetud lasti maha:) Mingil hetkel, kui vabatahtlikke vedajaid kippus nappima, hüppas pundi ette Ermo, kes sõitis sellise käiguga, et jalad vaevalt ringi liikusid. Just siis, kui Ermo hakkas kustuma, lendas tagant välja Tarmo, kes võitluskaaslast vedama asus ja nii jõudsime üsna varsti uuesti staadionile, kus hakkasin eespool nägema igasugu kõvasid mehi nagu Indrek Kelk, Kampus jne. Kohaks loeti staadionil 90 ja see lubas väikest parandamise varu, sest teadaolevalt on teine ring oma olemuselt raskem.

Teise ringi alguse tõusudel pingutasin vist natuke üle, kuna tegin kiirenduse, et püüda eesolijaid, aga kätte ei saanud ja pidin taganttulevad mehed jälle järgi ootama. Ühel hetkel ilmus kõrvale “Välejalg” Taikki, kes end korra näitas ja siis tuulde tagasi vajus, aga natuke hiljem juba möödus ja väikese vahegi sisse sõitis. Mul oli kohati raske ja igale paugutamisele vastata ei suutnud, aga mind päästsid rabamülkad ja muud veetakistused, mis grupil hoo maha tõmbasid ja minul järgi aitasid jõuda.


Rakke junsu oli lõpus teravam

Üritasin seekord rohkem kella jälgida ja jooki-geeli vastavalt sellele manustada, et väga pikka vahet ei tekiks. Viimase keemialaksu panin 10 km enne lõppu ja sealt algas ka minu visa, kuid kindel tõus kohtade näol. Vahepeal möödunud Taikki ja Ville Vaikna jäid seljataha ja ees kihutasid Harand ning Kampus. Viimasel km-l veel paar konkurenti, kes üldjuhul minust tugevamad ja lõpetasin ühe Rakke noore tuules üsna väsinud, kuid rahulolevana. Seljataha jäid paljud tugevad, keda polnud enne võitnudki. Sõidu/raja raskust näitab ka see, et minu keskmine pulss tuli 182 l/min – selliseid numbreid maratonilt väga sageli ei meenu. Tasuks selle hooaja parim, 71.koht.


Proosit!

Bruno:
Hommikune programm oli suht varajane, arvestades laste starti, mis toimus kell 11:00. See start õnnestus Lauril seekord väga hästi. See oli tal selle hooaja esimene esikoht, kui ma ei eksi.


Hõbeniit suust tilkumas andis mees endast kõik!

Meie start oli tund aega hiljem ja tundus, et kõik sujub. Aga siiski – kõik ei läinud plaanipäraselt. Hommikul selgus, et pole tagapidurit, esikäikar ei toimi,  hammasrattad ja kett keelduvad ladusast koostööst. Midagi sai korda, midagi mitte aga teha polnud enam midagi. Esimene ring läks suurepäraselt. Teisel ringil enam mitte nii hästi. Ratta tehniline pool ei vastanud minu nõuetele ja seda eriti raskemate kohtade peal. Jõelähtme mehed küsisid kas mul on automaatkast, kui kuulsid hammasrataste ragistamist! Aga süüdistada saab ainult iseennast!

Lõppkokkuvõteks, endalegi üllatuseks, suutsin finišeerida 170-na. Selle hooaja parim Elioni koht ja ilus punkt lõpetuseks.

Anti:
Seekordne Jõulumäe Elion kujunes millegipärast raskemaks kui ükski sõit enne seda. Kodust startides tundus ilm jahe ja märg, seepärast riietusin soenduspesu, pika kinda ja varrukad. Väike soojendus 3km ja joonele. Jalg ei olnudki väga kehv, aga kõhus keeras ja uimane olek…Start ja minek, taastumiseks polnud just soodsad  rajad, töövariant.

Klubikaaslased Alvaro, Marek ja Bruno nii ees kui taga liikusin enamvähem kuni 15 km jäi lõpuni. Siis läks väga raskeks. Iga km venis. Vahetult enne olin käised alla lükanud, aga oli juba lootusetult hilja- mahlad väljas. Viimase 1 km suutsin natuke kiirendada, et piin rutem  lõppeks.

Arvestades meeleolusid rajal, peab kohaga 166 igati rahule jääma ja sel aastal kõik Elioni osavõistlused finisheeritud. Olgu veel lisatud , et pühapäevasel teatesõidul  oli juba palju parem minek Ja suured tänud Andrele orgunni, Kaidole takso ning kõigile klubikaaslastele meeleoluka nädalavahetuse eest!

Tulemused:
24.  Rain     2:05.52
63.  Andre    2:12.40
71.  Kaido     2:13.13
109. Alvaro   2:17.57
111. Raul     2:18.09
138. Marek   2:20.40
166. Anti     2:23.22
170. Bruno   2:24.07

Meeskondlikult peaksime kõikide ennustuste kohaselt platseeruma vägagi arvestatavale 11. kohale sarja üldkokkuvõttes. Suur tänud kõigile selles arvestuses panustajatele, sest see nõudis kindlasti ohvreid nii pere kui muu tegevuse kõrvalt. On vaid aja küsimus, kui saame esikümne ukse jalaga lahti lüüa!

Peale kohustuslikke protseduure Dr Kauki vastuvõtul ning meeldivat õhtusööki oli aeg seada sammud Elioni lõpetamisele Pärnusse ööklubisse Sugar. Mitte et meil sealt suuri karikaid koju oleks tuua, aga vaja oli teha lobitööd ridade täiendamiseks järgmiseks aastaks.

Ethelil puudusid vaid roosad teksad, kõik muu oli klubisse astumiseks olemas – roosa pluus, roosad papud ning überbling roosa mobiil. Nagu ta ise sõnas – Roosa Mobilis. Kahjuks ei leidnud vaid roosat pastakat, et Andre tagataskus olnud profilepingule allkiri anda.


Sugari shotid 5=150kr oli minev kaup tiimi peale