Elion IV: Elva Rattamaraton


Peale rasket tööd randa minek

Asse: Sai siis käidud peale 2 aastast pausi jälle Elva rada nuusutamas.Ja nagu arvata võis,oligi see üks pöörane kihutamine.Algus jube, nagu ikka,jalad pakud all,pulss suht laes ja midagi ei saanus aru mis ümberringi toimub.Peale 10 km.hakkas sõit välja nägema rohkem rattasõidu moodi.Kuskil metsas sai ka väike nippel pandud,sooritades kukerpalli,kuna esimene ratas otsustas miski juurika taha kinni jääda.Õnneks oli hoog väike ja suuremad muhud ja sinikaid jäid saamata.Igatahes, möödus üljäänud sõit suht viperusteta,kuigi korra suutsin ühes kurvis kellegile oma ratta sarvega varruka külge jääda,aga enne masskukkumist sain jala maha ja lenksu sepa varrukast kätte.Lõpus,ümber järve sõites, sai endast antud,mis veel anda oli,ning kuulsingi neid kahte väga oodatud piiksu.Tulemusega jäin rahule,sest sellised kihutamised pole just päris minu jalale,aga mis seal ikka,järgmise korrani!

Raul: Elvas seekord palav polnud, kahju, mulle kuumus meeldib. Aga sõit oli nagu ta alati Elvas on olnud, ühtlane kihutamine kogu aeg. Endal oli esimene 20km väga raske, edasi juba normull, mõned pikad kruusatõusud meeldisid mõnuga, mõtlesin et olen kõva mägironija, aga küll järgmine nädal Poolas see loll tunne üle läheb.


Kohal

Kaido: Minu selle hooaja parim sõit Elioni sarjas! Alustasin rahulikumalt,kui varasematel aastatel Elvas,kuna alguskiirendusega on oht ennast kinni tõmmata ja see võib jätta jälje kogu võistlusele. Sõitsime grupis koos Rauli ja Aivar Lipuga,kes aegajalt kõva tempot arendas ja püüdsime eesolevaid gruppe kinni. Enesetunne oli hea ja seepärast hoidsin ennast kogu aeg grupi etteotsa ning olin aktiivne. Umbes 20km enne lõppu ,kui olime järjekordsele grupile järele tõmmanud, siis langes tempo nii järsult, et grupi ees olnud Are Mets oli järsku ülejäänud seltskonnast u100m ees. Vaatasin ,et keegi ei reageeri ja tõmbasin sealt grupist minema ja Metsale järgi. Nii me kahekesi siis töötasime ja püüdsime eesolijaid. Peale viimast TP-d metsavahel nägin tõusul tuttavat vormi – Andre oli ees! See andis muidugi kõva energialaengu ja juba olingi tal järel! Kaua passima ei hakanud,sest võistlus käis esisaja kohtade pärast ja kütsin kohe sama hooga edasi,Andre oli vist tuules. Ühel hetkel oli seljatagune tühi ja pilk suunatud ainult ettepoole,kuna surijaid jätkus(Krusemann,Öpik,Mäestu jne) ja nendest oli vaja võimalikult kiiresti mööduda. Finishi eel nägin kaugelt veel üht veloclubbersi vormi(Kaupo Raag), aga järele enam ei jõudnud, distants sai otsa. Kahju, et Andrel lõpus rehv purunes, oleksime saanud klubile korraliku punktisaagi sellelt etapilt, aga selline on tehnikasport.

Andre: Elva maratonil käisin esimest korda, kuna sellised kruusatrassid mulle reeglina ei meeldi. Aga see aasta pidin lihtsalt enne Poola Tuuri kerge vormi kontrolli tegema. Sõit oli täitsa mõnus – minule sobiv veidi madalam temperatuur ja pikemad tõusud. Enesetunne oli hea ja suutsin korralikult grupi ees tööd teha ja isegi gruppi väiksemaks tõmmata. Umbes 6 km enne lõppu kostus seljatagant karje „Kull ma tulen!!” Tegemist ei olnud siiski kohaliku külahulluga vaid Kaidoga, kes peagi must mööda tuhises. Istusin siis talle tuulde tuules kannatasin kuni sildini” 3 km lõpuni” seal läks mees oma teed. Ja järgmise sildi juures „2 km lõpuni” parkisin enda sõiduvahendi umbes 92-93 koha pealt puu najale, sest taga rehv andis otsad. Viha ja pettumus olid suured – oleks võinud tegelikult sisekummi sisse panna ja lõpuni sõita, oleks ehk saanud koha 140-150, aga sellel hetkel olid emotsioonid sellised nagu nad olid ja finišh oli otse minnes 200 meetri kaugusel, suundusin supi sektori poole.

Marion: Sellel aastal oli Elvas õnneks mõistlik ilm, hommikul sadas väheke vihma ja temperatuur oli ka tavalisest normaalsem. Rada oli nagu ikka
maanteeratta jaoks ette nähtud, ei meenu ühtki tavaliselt maastikusõiduga seonduvat rajalõiku. Poolt maad istusin ühe Lääne-Viru mehe sabas, kes mu kohta ikka kõvasti parandas. Viimased 15 kilomeetrit sõitsin ühe Haanjamaa naise taga, kes püüdis mult iga hinnaga eest ära sõita, asjad panime paika alles finišis, kus ta üritas mind ka rajapiirdesse kinni sõita. Muud polegi kokkuvõtteks öelda, et nähtud, tehtud, unustatud. 

  91. Kaido
126. Raul
297. Asse
576. Marion
DNF Andre

Protokol

Meeskondlikus pingereas oleme hetkel 26. kohal. Kuid kaks viimast etappi (Otepää ajal on meie paremik Poola tuuril) peaks meie sõitjatele rohkem konti mööda olema, nii et loodame tabelis veel pisut tõusta.