X Pärnu Veteranide Velotuur

Andre osales Pärnu Veteranide Velotuuril ja saavutas M30- vanuseklassis tubli 2. koha.


Vaikus enne tormi

Andre: Otsus velotuuril osaleda tugine paljust konkurent Tarmo Kopli (Hawaii Express) soovitusel ja kuna see aasta ma Tahkosse ei läinud, ei olnud tagasiteed. Kuna ma suurem asi grupisõidu spetsialist ei ole, läksin kogemusi saama ja suvepealinna nautima.


I Etapp Proloog 5,1 km:

Proloog peeti Jõulumäe rollerirajal, kus pidi 2,55 km pikkust vahelduva reljeefi ja tehniliste kurvidega ringi läbima 2 korda.
Paljud kurvid olid väga salakavalad ja piisas väiksemastki trajektooriga või kiirusega eksimisest ja sõit oleks lõppenud kuskil männis või lepavõsas, suu käbisid ja sammalt täis.
Kuigi olin rada soojenduse käigus mitu korda läbi sõitnud, osutus esimene ring võistlustempos siiski keeruliseks. Osad kurvid, mis 30 km/h sõites tundusid täiesti olematud omandasid 50 km/h sõites hoopis teise iseloomu. Teine ring õnnestus paremini ja kokkvõttes aeg 7.48,8, keskmine kiirus ligi 40 km/h ja 18-s koht (taaskord jäi Moljevi alistamisest puudu natuke üle sekundi…)


Veteranid 🙂


II Etapp start ja finish Tammistes 66 km:

Stardis teatas rajameister järgmist: umbes 30 km peal on tehtud truubi paranduse töid ja risti asfalti freesitud lõhe on täidetud munakivide ja liivaga, 34 – 39 km on kruusa tee, peale seda 4 km värskelt pinnatud asfalti teravata kividega….

Noh, mis teha, minek.

Hoog võeti kohe üles ja juba näitas spidokas 60 km/h (veteranid my ass). Kuna proloogi oli võitnud Aivar Ree (Pühaloomaaed), siis oli CFC tahtmist ja indu täis. Tempo oli tõsine, mille eest vastutasid peamiselt Vist ja vanem Kirsipuu. Paar korda õnnestus isegi mõne äraminekuga kaasa minna, aga need luhtusid. Siis algas aktsioon – saabus truubiületuse hetk. 8+ atmosfäri all olnud rehvid andisd ümber ringi paukudes töölepinguid üles. Üleüldises segaduses õnnestus suht ette otsa saada ja kruusalõigul suutsime umbes 20 pealise seltskonnaga teistel ees ära sõita. Vahepeal niutsusin seal viimasena, kruus raputas ja ratas tahtis omateed minna, jätkusid kummide lõhkemise paugud…., see lõik tundus lõputu. Mõttes ainult kaks asja, et rehvid vastu peaks ja et sellest pundist ei tohi ma maha jääda. Värskelt pinnatud tee sujus suuremate kadudeta ja siis oli koni finshini velotuuri rattastandardile vastav teekate. Paar rasket hetke oli veel, kus CFC tõmkbas tempo väga teravaks, õnneks kannatasin ära. 10 km enne lõppu pääsesid eest ära Moljev Ja Tohver. Grupi tööisu oli järsku kesine ja tööd tegid ainult Tartu Velo ja CFC, mingi hetk avastasin juba ennast ka ees karusellitamas aga siis tuli mõistus tagasi ja vajusin veidi taha poole. Jooksikud püüti kinni. Head grupisõidu vasitu näitas Sergei Olivson (CFC) kes ka etapi kinni pani ja ühtlasi ka liidriks tõusis.Ise ma pundifinishis päris viimaseks ei jäänud – ühesõnaga – ma arvan, et mu elu maantee sõit. Olin väga rahul. Täpset kohta ei teagi – umbes 12-18, aga igaljuhul üldjärjestuses tõusin 14-ks.


Isaga poodiumil


III Etapp pool kritt, pool grupisõit strart Audru, finish Lius:

Sellel etapil oli mul ainult üks eesmärk säilitada kohta, selleks oli vaja pidad lõpuni vastu ja lõpetada peagrupis. Paljud vanemad härrad ja muidu tagaotdamehed ei otsustanud kritti sõitma tulla – stardis oli 70 nägu.

Rada oli järgmine: 3×6 km Audrus koos vahefinishitega + Audru – Liu, lõpus JÄLLE 2 km kruusa. Kuna hetke liidri – Olivsoni (CFC) ja lähijälitajate vahel oli minimaalne, oli oodata kõva paugutamist

Audru ringidel püsisin pundi peas aga tundsin, et ma seda asja ikka ei jaga. Kukkumisi õnneks ei olnud ja peale 3 linnaringi läbimist suunduti Liu ja Marksa puhkekeskuse suunas. Korralik küljekas lõi pundi ketti ja eest sai mingil hetkel ära väike grupp kus ka hilisem tuuri üldvõitja Kalev Vist, Ergo Tisler, Tarmo Kopli ja veel mingid tegelased. See küljetuule ots osutus minu jaoks väga raskeks, kuna olin eelmisel päeval nagunii 100 % andnud, oli tegu, et pundis püsida. Enne kruusa lõigu algust sain siiski possat niipalju parandada, et olin umbes esimese kolmadiku sees. Kruusal hakkas taaskord kõrvu kostuma tuttav rehvilõhkemise heli. Lisaks suutis mingi tegelane minu eest niplisse panna, mille tulemusena pidin teel välja lehmade söögisktorisse sõitma. Õnneks pidas tehnika lõpuni vastu ja saun ning õlu silme eest finisheerisin umbes 20 koha peal. Etappi pani kinni Tarmo Kopli, palju õnne talle.


Glory

Kokkuõttes siis igati hea 17. kohta ja M30- II koht hr Kopli järel. Olen jätkuvalt rahul 🙂

Protokol