Valgete Teede Rattaralli 2013

Lugu sellest kuidas ma oleksin äärepealt viimaseks jäänud.

Autor: Rain Lond
Ma olen vahel protokolle sirvides ikka mõelnud, et huvitav, kes on need ratturid, suusatajad või jooksjad, kes võistlusi viimaste seas lõpetavad. Tavaliselt on need vanemad härrad ja eakamad daamid või lihtsalt täiesti treenimatud tüübid. Kuni laupäeval toimunud Valgete Teede Rattarallini pole mul olnud kordagi võimalust võistelda viimaseks mittejäämise eest. Aga kõigest lähemalt.

Vätternrundaniks saavutatud mõningane treenitus tekitas tunde, et võiks ju enne hooaja lõppenuks kuulutamist veel mõne stardi teha. Sõelale jäi esimest korda toimunud Valgete Teede Rattaralli. Teistsugused üritused tõmbavad ja kuna kruusal maantekaga sõitmine ei ole minu jaoks igapäevane, siis tundus põnev. Stardiprotokolli uurides jäi silma, et see on tavapärasest märksa lühem – isegi Škoda MTB Kolmapävakute oma on palju pikem. Teiseks jäi silma see, et stardis pole üldse minu sektori mehi. Olid ainult päris jalgratturid. Tuttavaid oli vist umbes kaks – hea rahulik, ei pea kellegagi juttu rääkima!

Pidulik start oli kruusaselt teelõigult Sangaste lossi eest. Kui asfaldile jõuti ja motikas eest läks, siis hakati kohe kuuma andma, aga grupis oli mõnus. Esimesele kruusale keerates hakkasid kohe kummid paremal ja vasakul paukuma. Grupp tõmmati pikaks ja vahed hakkasid sisse tulema- ilmselt mõned ei jaksanud ja teised kartsid kiirelt lahtisel kruusal sõita. Sain ühele CFC vormis vibelikule tuulde ja see vedas mõnusalt esimestele järgi. Kui ca 3-4 km esimesest kruusast sõidetud oli, siis olin ilusasti ees ja suurte ässade seljad olid käeulatuses. Tagant oli vahe sees. Just siis, kui hakkasin rahulolust mõmisema ja tahtsin hakata sõitu nautima, sain aru, et õhk on lahkunud tagakummist. Lehvitasin grupile ja keerasin boksi. Tegi meele mõruks, äärepealt oleksin ropendama hakanud. Lasin mööda saateautod ja kõik järgnevad grupetod ning vahetasin kummi. Tagant ei tulnud enam kedagi – tunne aimas, et olen viimane ja kedagi järgi oodata pole.

Mõne minuti pärast oli kurbus hingest kadunud ja eest hakkasid seljad paistma. Alt kinni ja järgi. Lootsin, et kui järgi saan, siis hakkan puhkama. Selgus, aga et tempovahe oli liiga suur. Jätsin kolmiku maha, et kiigata, kas keegi eespool ka paistab. Sain kätte paar tüüpi, kellest üks kohe tuulest pudenes. Edasi kihutasime koos Spordipartneri vormis sõitnud Marek Seer’iga. Kordamööda vedades saime kätte mõned veetlevad daamid ja ühe CFC vormis noore. Kruusale keerates jäid daamid ja Marek maha ning CFC mees läks kummi parandama. Paar korda ootasin veel daame järgi, aga kuna kruusal nad hästi tuules ei püsinud, siis vajusin minema.

Kui pool sõidetud ja taas kruusal vunkides sain mööda mitmest kummiparandajast, hakkas tuju paranema, nautisin täiega Lüllemäe taguseid kurvilisi kruusateid, kiireid laskumisi ja mõnusaid tõuse. Sain järgi ühele Trismile vormis kutile, kellega sõbralikult koos veeredes plaanisin lõpuni sõita. Päris elus see ei õnnestunud, kuna õhk lahkus esimesest kummist.

Rohkem kumme mul polnud ja hakkasin tundmatud teed mööda edasi jalutama. Lootus, et minu taga olnud ca 8st ratturist keegi mulle kummi annab sellisel võistlusel, oli nullilähedane. Seega kirjutasin endale protokolli DNF ära. Aga üks hea mees, Marek Seer, võttis taskust kummi ja päästis jamast. Uus kumm all jätkasin meeldivat eraldistarti. Olin taaskord viimaseks või eelviimaseks jäänud. Mõne aja pärast noppisin üles ühe Viko noore kuti, kes alguses paistis väsind olemisega ja tuulde ei tahtnud tulla. Minu ärgitamise peale tuli tuulde ja taastus ära. Peatselt võttis ta korralikke vahetusi ja nii paarisrakendis sõites saime järjest kätte kõik need kellega olin juba korra koos sõitnud. Ca 10 km  enne lõppu saime järgi ka Trismile särki kandnud ja ketaspiduritega Rose maantekaga liikunud tüübile. Kolmekesi vunkisime lõpuni.

Tulemuse mõttes oli see võistlus muidugi ümmargune null, aga emotsionaalselt väga lahe. Nii et kui hr. Kelk veel võtab ette sellist nishikat korraldada, siis olen stardis. Aga siis panen alla mingid kuulikindlad kummid.

Tulemused, pildid ja muu kodulehel!