CC Rota Mobilis

Juba kuuepäevase vahe järel peeti teine etapp Team Rattapood Cup sarjast. CC Rota Mobilise eest oli võistlustules Tarmo.

Tarmo pajatused:

Kuna enamus klubi liikmetest oli otsustanud maanteel kilomeetreid koguda(nii Hispaanias kui Viljandis), Mihkel otsustas teha F kategooria filmi Pärnu kandis ja sõber DJ Krusa arvas tark teha üks ööklubi tripp reedel, siis läksin Team Rattapood Cup Rakvere etapile klubilistest üksi.

Prooviringile minnes kuulsin juttu, et kasutusel on kõik eelmise aasta eestikate elemendid, seega põnev. Esimene tõus võetud, hakkame laskuma ja mida ma näen, minu selle aasta suurim hirm- HÜPEKAS, kiilus ikka nii kinni (see hüpe jäigi mul tegemata), õnneks midagi muud minu jaoks alistamatut ei olnud.

Stardikoridoridoris seistes ei saanud hüpet peast välja, endal peas vasardamas, hüppan- ei hüppa, niimoodi mandrossides kõlas stardivile, ma pole oma elu jooksul nii kehva starti teinud, klippi kinni ei saa, pusid ja pusid, no ei lähe kinni, kui see lõpuks õnnestus olin vajunud võistlejate rivi lõpuossa, ennem esimest tõusu sain küll paar kohta tagasi võetud. Tõusust ülesse rühkides kuulsin et hüppel oli kukkumine (Viira pani maoli) ja see viis minust viimsegi vapruse mis minus oli, ning otsustasin kanaliini kasuks, kaotasin kõik ja veel lisaks 2 kohta mis olin ennem tõusu võitnud.

Nüüd, kui oli minu õudusunenägu läbitud oli aeg gaas põhja vajutada ja parandada mida veel parandada annab. Kasutades ära igat võimalust möödumiseks parandasin oma kohta ning esimese ringi lõpuks nägin juba Molevi selga lähenemas kes sõitis tandemina Roland Toomega. Uuest rockgardenist alla jõudes olin Molevil juba tuules, aga Toome oli väikse vahega eest ära saanud. Vahepeal lendas mööda Tarmo Mõttus keda olid esimesel ringil tehnilised probleemid kimbutanud, esimese hooga ehmatas ära, kas tõesti juba saime ringiga.

Otsisin mõttes juba kohta kus kohast Molevist mööduda, kui vanal rockgardenil minu ees Molev ikaldus ja ma tänan õnne, et ma seal niplit ei pannud (kõrvalt kommenteeriti,et hullult joppas), Molev ise sai kohe uuesti minema, mina jäin kakerdama ning järgi jõudis Aimar Pedari. Mina ees Pedari  järal hakkasime Molevit uuesti püüdma, kes oli korraliku vahega jälle eest ära. Hüppele eelneval tõusul teavitasin Pedarit et mina sealt ei hüppa ning lähen hüppele vasakult ning kikitan (vanahärra Kuldari sõnavara) ennast sealt vaikselt alla, et kui ta tahab hüpata pangu paremalt mööda, mida ta ka tegi.

Uuele rockgardenile minnes, silmasin, et Molev läks kanaliinile, nägin selles oma võimalust ja lendasin sealt alla täpselt Molevi ette ja Toome–Pedari tandemi taha, paar tõusu hiljem sain mööda Toomest, viimastel tõusudel ka naiste liidrist, kuid Pedari oli juba selleks ajaks püüdmatus klauguses.Lõpu tegi veel ärevaks Toome, kes ähvardavalt jälle lähenema oli hakanud, kuid suutsin siiski kohta hoida ja oma masinaklassi neljandana üle lõpujoone tulla.

Lõpetuseks, rada on üks ägedamaid mida sõitnud olen, kindlasti lähen sinna tagasi,et vaevama jäänud hüpe ära teha(ehk saab siis rahulikumalt ka magada)

Üks tõrvatilk meepotti ka, stardis lubatud 1h 10min asemel sain sõita vaid 45min, üks ring pikem oleks see sõit kindlasti võinud olla.

Tulemused:

1. Magnus Kruusemann

…

4. Tarmo Ennok

PILDID (Janne Jõgi FB)