CC Rota Mobilis

Otepää Elion peeti seekord harukordselt rasketes tingimustes. Kõik mudafoobid, singlikunnid ja tõusuhärjad said haledalt petta ning pidid võistlema äärmiselt ebameeldivate rajaoludega – kruusasirgetega. Meie meestele see aga sobis suurepäraselt, sest raske jalaga tulistajaid meil kahurväes on nagu kulbiga segada.


Film jookseb Andrel veel silme ees…

Andre ülipikk romaan:
Külastasin Otepää Elioni raames siis ka lõpuks Madise lõunaeesti baaslaagrit. Tehtud. Esmakorselt Elioni 50 sisse. Tehtud. Klubikaaslane Anti avas mu silmad, et ainuke kõige olulisem võistlus eestis võibolla ka kogu euroopas on Keila rattasõit. Tehtud. Rohkem ei kommentaari.


Andre purjetamas sektoris, kus tal pole tükk aega asja olnud


Näpud püsti ja torso paljas

Madis on tagasi:
Samal nädalal oli üks jalgpalliturniir (kus sai ise mängitud) ning üks jalg tundus rohkem nagu lesta moodi, seega polnud päris kindel, mis tuju rattaga sõita on. Sõidu ajal oli siiski kõik kena, isegi vihm jäi sõidu ajal taevasse ning ronisin stardinumbrist (kuussada…) korralikult ettepoole (nelisada.. ). Rada oli küll natuke liiga kiire ning künkaid tundus pigem vähe olevat.

Meeldiv oli tõdeda, et mootor töötab ja jalg annab lootust peagi saabuvale Rõuge tuurile. Pärast sõitu sai klubikaaslastega üks hea saun tehtud ja nädalavahetuse võis seega juba laupäeval kordaläinuks lugeda.


Anti Keilarattasõit Kauk:
Eelmisel õhtul sõitsime koos Andre ‘Jalgpall-on-parem-kui-midaiganes’ ja Kaidoga Käärikule Lõuna-Eesti õhku hingama. Madise ‘Minu poolt on sääsed ja majutus’ suvekodusse. Suur tänu Madisele suurepärase pakkumise eest. Vaade kuplitele aknast ja ema maalid olid meeliülendavad.

Hommikul kiire puder ja vurasime koos starti. Ilm oli ilus ja kuiv kuni finisini – siis kallas hoolega. Stardipauk ja algas hirmus kihutamine, mul olid jalad kinni ja kuidagi ei suutnud piisavalt vajutada. Seltsimehed möödusid vasakult ja paremalt. Ca 10 km paiku suutsin toibuda ja ümberkaudsetega samas tempos püsida. Kui kolmandik läbitud ja algasid Kekkose suusarajad, sain end käima ja hakkasin kohta parandama vahelduva eduga seda kuni lõpuni.


Anti kiirus ületas 100tuh maksva fototehnika taluvusläve

Esisajasse sattumisele oleks vast kaasa aidanud pikem (normaalne) distants, aga sedakorda oli pikkust vaid 50km. Siiski hooaja parim tulemus sarjas, koht 111. Head sooritused klubikaaslastelt panevad küsima: kas ükskord saavad ka 4 CCRM meest esisajasse ja võtavad meeskondlikult esikümne koha? Head RÕUGE Tuuri!

Kaido järelehüüded:
Reede õhtul Tallinnast minekut baaslaagri poole, kus meid ootas Madise Alpimaja. Kui ühte autosse satuvad Anti ja Andre, siis on garanteeritud, et naljast puudu ei tule. Seega möödus meie autosõit üsna lõbusas meeleolus ja suht kiiresti. Kusjuures Andre sai poolvägisi kaasa võetud, et mees saaks oma elutulemuse Elionis ära teha. Kuna oodata oli kiiret rada, siis valmistusin vastavalt ja paigaldasin rattale Fast Fredid.

Hommikusöök. Anti /kakskausitäitputru/ Kauk arvas, et tuleb eriti raske sõit ja otsustas seetõttu nädalaks ette süüa. Sinna see esisaja koht vist jäigi….

Aga sõit ise oli ikka hull kihutamine – alguses suured grupid, asfalt, kruus, asfalt, kruus, vahepeal natuke Kekkose radu ka. Keskmiseks kiiruseks tuli peaaegu 30km/h. Kusjuures mulle nagu sobis ja Kekkosel hakkasid vist grupid ka lagunema. Mina sättisin Käärikule jõudes ennast grupis ettepoole ja seal oli hea ülevaade toimuvast. Lõpupoole läks mul natuke raskemaks ja mõned kiiremad said eest minema, aga esisaja koht paistis siiski käeulatuses olevat, mis saigi selle sõidu eesmärgiks pandud. Lõpus tegime Kaupoga veloclubbersist kahekesi koostööd ja tulemuseks selle hooaja parim, 78. koht.

Tänada tahaks oma peret, Madist, tema vanemaid, reisikaaslasi ja Fast Fredi, sest ilma nende abita poleks ma tõenäoliselt sellist tulemust suutnud vormistada.

Tulemused:
Andre    48.
Kaido    78.
Anti      111.        
Bruno    334.
Madis    488.

Pildimaterjal:
www.proshop.ee/galerii