Mai esimene nädalavahetus 1-2-3
Mai kuu esimesele pikale nädalavahetusele jagus mitmeid rattavõistlusi. Reedel toimus KoMo sarja avaetapp põimituna meie klubi korraldatud disc-golfi võistlusega. Järgmisel päeval sai avapaugu Hawaii Express Estonian Cup sari Vooremäel. Nädala viimasel päeval peeti maailma esimene MTBest osavõistlus Mulgi maraton. Eelnimetatud võistlustel olid ka omad sõitmas ning järgnevalt kommentaarid rajalt.
1.mai KoMo Kaerepere
Andre:
Ootamatu segaduse tulemusena otsustasin avastardi teha KondiMootori kapil Kaereperes. Kõik normaalsed võistlused algavad kas kell 12 või kell 17. Aga selgus, et Rapla taga metsas oli töörahvapüha hommikul näha palju paranormaalset tegevust ja lendasid tundmatud objektid, mis panid painduma aeg-ruumreaalsuse ja nihutasid stardiaega 1 h võrra edasi. Ma täpselt ei tea mis seal toimus, aga Alvari kontori seina peal on igatahes nähtud suurt plakatit kirjaga „I Want To Belive“.
Kui start oli antud andis kohe Uuno Raadio vahva tallaja Ennok korralikult kuuma ja sai seal tema suurema torso kaitsvas tuules esimesed 3 min liikuda.
Siis aga tempo langes ja arvasin, et on aeg. Kaasa tulid Balgabajev ja Mihkel. Kuna trass oli piisavalt lühike, ei näinud põhjust hoogu maha võtta ja varsti olime Balgabajeviga kahekesi.
Ravsan aitas paar korda vedada ka , aga siis sai ta teise ringi viimase kolmandiku peal „tehnilise“ ja finišisse veeresin täiesti üksi. Mihkel karistas ära teisi koha ja asi oligi purgis.
Mihkel:
Teist aastat järjest veetsin 1.mai Kaereperes Rapla KoMo korraldatud rattakrossil. See aasta oli boonuseks sõidule eelnev disc-golfi võistlus. Ühe raja tegin PARiga ära, ülejäänud asi läks sirge molliga lati alt läbi minu jaoks. Vaatamata sellele panime võistkondliku kinni.
Kell 13.00 anti start 2x8km rattakrossile. Alguses üllatas Uuno Raadio Tarmo Ennok, kes dikteeris üsna kiiret tempot. Järgnes Andre etteaste, vana pani päris valusat tempot ning sai eest ära ühel kergelt tõusval rajalõigul. Natukene hiljem liitus temaga ka Ravshan Balgabaev, mulle tuli tagant seltsiks selle aasta kange konkurent InFocuse Dmitri Sõptshenko, kes oli väga optimistlik ja tahtis liidrid kinni püüda.
Teise ringi poole peal nägime Ravshani võsas kummi mudimas ja see tähendas, et mina sain vabastuse vedamisest, sest Andre oli üksi ees. Natukene pidin ikkagi ees näitama ennast, sest ei tahtnud 3.kohaga leppida. Viimasel asfaltiosal tahtsin alguses kontroll-rünnaku teha, aga üllatuseks sain sellega päris korraliku vahe sisse juba ning hoidsin lõpuni peal, edukalt. Peale finišipingutust jäi organismis ruumi väheks toidu jaoks ja asi lahenes mitte kõige ilusama vaatepildiga.
Tulemused
M
1. Andre Kull
2. Mihkel Laine
…
4. Janek Leer
…
7. Alvar Suisalu
M40
1. Ravshan Balgabaev
…
4. Bruno Tamm
…
DNF Kaido Kriisa (kummi purunemine)
Meeleolukad pildid autasustamiselt
2.mai Vooremäe HEEC
Mihkel:
Põhimõtteliselt terve Tartusse sõit sadas korraliku vihma ja puhus mitte kõige vaiksem tuul. Kohale jõudes õnneks sadu lakkas ja peale pikka hoo võtmist panin riided selga. Start oli jube, jäin kohe oma esisaja pundi viimaseks (isegi rahvustelevisiooni uudistesaade tõestab seda) ja esimesel sirgel pidin pingutama, et mitte maha jääda. Jalg oli väga täis ikka.
Mingi aja möödudes sain rütmi kätte ja suitsiidimõtted kadusid ära mõneks hetkeks. Sileda peal üllatas Tauri Selder, kes fatbike’ga tempos püsis edukalt ja Rene Kübar, kes sikutas sellise hooga, et jäin mina pundist ja natukene hiljem ka Tarmo Ennok. Mulle lihtsalt ei jätkunud küljetuule diagonaalis ruumi ja jäin koheselt maha. Ennokiga sõitsime sõidu lõpuni koos, muu seltskond vahetus ümberringi.
Esimene metsa osa oli huvitav. Vooremägi väga karm, oleks tahtnud väiksemaid käike kasutada. Vooremäel oli mingi hetk kuulda tagant lähenevat robocopi heli. See oli Sander Saar oma elektroonilise käiguvahetusega, mees startis 6 minutit meist hiljem ja küttis edasi. Ennokil rammu jagus ja tema vedas enamus aja, tugev tuul ei teinud asju lihtsamaks. Õnneks mingi aeg ilmus Lange keskus uuesti pildile ja sõit sai läbi. Lõpu hüppe oleks võinud ka paremini teha. Õnneks jäin esimese saja sisse, aga siiski üsna tume päev ja polnud ka päris minu rada.
Bruno:
Hooaja maratonide avapauk toimus minu jaoks uues kohas Vooremäel. Start oli organiseeritud viitstardiga, mis mulle ei sümpatiseeri, aga see on puhtalt minu isiklik arvamus. Startisin „teise laine“ esireast ja sain kruusal kohe hea positsiooni. Janek (Leer) hingas kuklasse,aga minu sõber Rein (Pill) pidi natuke järgi andma, sest tempo oli kohati päris valus ja talle see „kruusal lammutamine“ eriti ei sobi. Minu selle aastane ratta upgrade 34 oval esimene hammakas(eelnevalt tavaline 36T) toimis. Kruusal 50+ kiirus oli täiesti ok ja mäefinishi tõus sai ka üles keritud. Soovitan soojalt!
Esimene piinlik sündmus leidis aset soos, kus laudtee lõpus kaotasin tasakaalu ja esiratas sukeldus teadmatusse. Kuna ma olin selliseks asjaks valmis, siis minuga midagi ei juhtunud. Maandusin kuivale pinnasele. Küll aga pean „silmad maha lööma“ minu tagant tulnud kodanike ees, kes kukkusid vasakule ja paremale, sõna otseses mõttes sohu. Janek oli kadunud ja mul võttis veidi aega, et endine rütm taastada. Asfaldi lõigul olin üksi vastu-ja küljetuule käes. Mõistlik! Ootasin tagant pundi ära, kus oli Potugali-kevadlaagri-Taivo Hürden. Ta oli ka endale uue full-susseri soetanud ja vend tegi oma elusõitu. Imesin nende pundi tuulde, tehes taktikalise vea, lasin enda ja tema vahel paar „hardtaili“ venda.
Peale asfaldit tuli laskumine ja singli-moodi asi. Taivo lükkas Spark910-l asendi „laskumine“ ja kadunud ta oligi, samal ajal mina pidin hardtailide taga pidureid peal hoidma! Tõusul veel hõikasin, et „oota ära“ aga tal terendas ees Estonian Cup-i parim tulemus läbi aegade. Etteruttavalt oli tema positsioon 111 ja mina 140. Lõpuosa möödus koos naiste duo Greete (Steinburg) ja Janelle (Uibokand) positsioonihetlust jälgides. Enne krossirada saime kätte ka Fatbike venna, kes kruusal oli oma 4,7-se rehviga tõsistes raskustes. Soovitan maratonile 4,0 laiust, äkki toimib! Krossirajal olin valmis pikaks ja raskelt imavaks liivaringiks. Lasin jala sirgu – aga oh üllatust oligi kohe lõpp. Naistest III !
Tulemused
1. Arnis Petersons
…
90. Mihkel Laine
91. Janek Leer
…
140. Bruno Tamm
…
163. Alvar Suisalu
…
189. Raino Einroos
…
201. Raul Talumaa
3.mai Mulgi MTBest
Klubi au hoidis üleval Bruno:
Vooremäe seljataga, ootasin huviga, mis minu jalgadega siin Mulgis juhtuma hakkab. Ei juhtunud midagi! Alguses oli nagu veidi kange, aga mida edasi, seda paremaks läks. Alguseosa, asfaldi peal linnatänavatel tiirutamine ja sinna otsa seinatõus, oli päris huvitav lahendus. Siis otsa vana hea munakivi laskumine ja järvele tagurpidi tiir – kiidan heaks! Kuna osalejaid oli napivõitu, sai eesmärk „esisada“ seatud.
Algusepoole proovisin jälle naiste pundis korda luua. Holstre-Pollis pani Greete oma paremuse maksma ja need tõusud olid minuarust valusamad, kui eilne Vooremäe. Vastukaaluks oli publik väga super, kes ergutas vägevalt! Meelde jäi selline lause: „Confidise särk tuleb välja teenida, mitte jalutada tõusu peal!“ Peale seda hüppas minu taga olev rattur(Cofidise särgiga) uuesti sadulasse ja „kühveldas“ mäest üles nagu oleks tiivad saanud!
Lühikese distantsiga kokku saades, tulid sealt lühikese esiotsa vennad. Ütleme nii, et jalgu nad ei jäänud, pigem kadusid eest ära! Lõpuosa raudteetamm oli minu lemmik, kus ma sain sisse võtta eraldistardi-asendi (käed lenksu keskelt kinni) ja „kuuma anda“! Minu taga püsis ainult CFC värvides Rei Tarmo. Teised pudenesid. Nende seas ka Valdur Õun, kes ka eile Vooremaal mind tuulde kutsus.
Munakivitõus – ma ei suutnud otsustada kas amort(id) lahti või kinni!?! Poole tõusu panin lahtisega – päris mõnus oli. Siis läks kangutamiseks ja panin kinni ära- ei olnud mõnus! Valdur suutis mind üllatada ja tõusul jõuvahekorrad jälle paika panna! Eks see +20kg nõuab oma, aga lõpuprotokolli 94. koht- tip top!
Tulemused
1. Dimitri Sorokins
…
94. Bruno Tamm