CC Rota Mobilis

Müstiline väikekoht Varbola Linnus ja KoMo karikasarja 2.etapp. Trepid olid seekord õigetpidi ehk alla ning Mihkli lemmikpost lindiga kinni tõmmatud ühelt poolt. CC Rota Mobilis pani välja arvestatava esinduse ning mindi kohti poodiumil ründama.

 

Kaido:

Sel hooajal on tugevatele ratturitele tavaks teha 2 võistlust nädalavahetusega, aga nagu juba õpetaja Laur „Kevades“ ütles: kui tervet rehkendust ei jõua, siis tee pool, aga tee hästi.

Seega jäi mul laupäev vabaks, tegelesin aiatöödega ja ratast ei näppinud. Kui Taikkiga Varbola Linnusesse jõudsime, siis olid konkurendid (Ennok, Elling, Pesor) juba kohal. Ilm oli ilus – selle üle tuleb Eesti suves rõõmustada! Tegime paar prooviringi soojenduseks ja sättisime end joonele.

Kuna Varbola etapi pealtvaatajate põhiatraktsioon – kivitrepid, on 400m peale starti, siis oli minu jaoks oluline jõuda sinna võimalikult ees ja see ka õnnestus. Sain treppidele teisena ja Mihkel kohe minu järel. Kuna Mihkel oli laupäeval toimunud Kalevipoja maratonil oma tööd hästi teinud ja minu põhikonkurendi, Tarmo Ennoki, korralikult punasesse tõmmanud (sõitsid koos, kohad 50. ja 52.), siis nüüd oli minu kord tasuda ja lasin Mihkli kenasti teisele kohale, Dmitri Sõptshenko tuulde.

Singlitel ja metsavahel püsisin ilusti tagarattas, aga kruusalõigul hakkasid noored mehed paugutama. Tekkis küll väike vahe, aga metsavahel olime jälle koos. Teise ringi ühel võtmekohal – tõusul risti palk üle raja – teadsin, et Mihkel võib seal üritada rünnata ja ratta seljas üle hüpata (soojendusringil tal see õnnestus), aga Mihkel astub enne otsustavat hetke liidrikohalt raja kõrvale ja hakkab mahatulnud ketti peale sättima – halb õnn, ma ütlen.

Kütame edasi – Dmitri ees, mina järel ja minu taga veel Kaido Pesor, Toomas Elling, Janek Maidla, Mihkel ka seal kuskil. Dmitri jälle kruusal nõksatab ja testib tagasõitjaid. Kolmandal ringil jõuab Mihkel meile uuesti järele ja õnneks on teised (minu vanuseklassi) konkurendid maha jäänud. Selg ees hakkavad vastu tulema ringiga mahajääjad ja ühes heina kasvanud metsaveotraktori rööpas üritab Mihkel meist mõlemist paremalt mööduda, aga takerdub mingi oksa või puuroika taha ja teeb imeliigutusi, et mitte üle lenksu lennata või kubemega stemmi otsa maanduda.

Jälle tekib meiega vahe ja jälle peab mees meeletult ponnistama, et järgi jõuda ja umbes 1 ring hiljem samas kohas see õnnestub. Luban Mihkli jälle teisele kohale, et mitte noorte meeste omavahelises heitluses jalgu jääda. Kuna viimase ringi kruusalõiguks olin juba piire ületamas ja tagant ei olnud kedagi näha, siis selle kiirenduse pidin laskma minna ja sõitsin lõpuosa omas tempos.

Viimasel tõusul nägin Mihklit veel Sõptshenkot ründamas, aga Dimal oli sellele vastus olemas ja nii vormistas ta Varbola etapi üldvõidu. Mihkel teina ja mina väikese vahega kolmas. Peale finisheerumist selgus, et Tarmo Ennok oli ka oma turbodiisli tööle saanud ja lõpetas natuke peale mind, aga alguses tekkinud vahet tal tagasi sõita ei õnnestunud. Kruusateede hirm Toomas Elling(kõvakahvel seekord eelist ei andnud) tuli M40 kolmandana.

Taikki avas ka oma selle aasta võistlushooaja ja lõpetas esimese võistluse 🙂 – igati kordaläinud pühapäev!

 

Mihkel väldib 4 korda posti Varbolas:

Varbola- täpselt 365 päeva tagasi lõppes üritus minu jaoks mitme luumurru ja pikema sunnitud puhkusega, eks ikka väike ärevus oli siia tagasi tulla. Pühapäeva hommikul ma päris täpselt ei teadnud, mis kell start on ning tulin täpselt kell 11.34 kohale. Õnneks sai paar ringi sooja teha ja uusi supercool Bliz prille uudistada.

Stardis pani Kaido korralikult minema ning treppidele läksin tema ja Dmitri Sõptshenko tuules. Tagant oli kuulda Kolessovi oigeid. Olin mõtetes juba üle tõusu peal oleva palgi hüppamas, kui järsku tuli kett maha jälle teist päeva järjest. Lükkasin selle kiiresti peale ära ning sain kiiresti grupi saba kätte. Kohe näitas ka Toomas Elling effektselt, mis juhtub, kui kõvakahvliga maastikul sõita, aga õnneks jäi ellu.

Sõitsin Janek Maidlast mööda ja hakkasin liidreid püüdma. Mingil X ringil üritasin liidriks minna, pressides end läbi mitte kõige madalamast traktori rööpast. Asi läks korralikult näpu vahelt ära, aga õnneks risu ei pannud. Kaido Pesor ei julgenud enam minuga koos sõita ja lasi mul minna.

Viimasel ringil lasi mind Kaido teisele kohale ja kruusateel kannatasin Sõptshenko rünnaku ära. Pole midagi öelda, mees hammustab kruusal tugevalt. Samal ajal hakkas ka ratas mingit müstilist häält tegema, aru ma ei saanud mis juhtus. Enne tõusu tundsin, et tagaosa ujus ning kumm oli tühjenemas. Korra võtsin lõputõusul ka Dmitri kõrvale, aga see oli ka kõik. Peale finišit võtsin väikse puust orgi kummist välja ning viimnegi üleliigne õhumolekul lahkus rehvist. Teine koht oli hea tulemus arvestades, kui jõudu-pillavalt ma sõitsin. Kõige tähtsam, seekord surma ei saanud 🙂

 

Tulemused:

Noored mehed:

1. Dmitri Sõptshenko

2. Mihkel Laine

…

5. Taikki Tillemann

6. Alvar Suisalu

Vähem-nooremad mehed:

1. Kaido Kriisa

…

5. Bruno Tamm

6. Ergo Jair

 

TULEMUSED