Estonian Masters 2012

Benjamin Franklini arvates on maailmas vaid kaks asja, milles võib kindel olla. Need kaks asja on surm ja maksud. Omalt poolt lisame siia veel ühe – Andre ja tema müstiline trekk! Estonian Masters trekil aastal 2012 on peetud ja korüfee annab meile sellest ülevaate.

Andre:
Trekk oli eliidi EMV ja muude eelnenud võistluste raames samblast puhtaks sõidetud, neljapäeval koos Lassega Lillepis lõigu trenn tehtud ning Estonian Masters võis minu poolest alata.

Estonian Masters – selle kõlava ja kõikehõlmava nime taga peidab ennast seenior klasside EMV trekisõidus. See aasta enne trekile proovima ei jõudnudki ja ratast nägin ka alles 2h enne starti. Lasse, kes oli kodurahu huvides eelmisel päeval maha ajanud hoole ja armastusega kasvatatud Wigginsi kiirusele hästi mõjuvad pakid, tundus änksi ja purakat täis olevat – mees oli ennast varustanud päris uue Cinelliga.


Vot selline äss on see Lasse

Tundus, et mehele aga sellest veel ei piisanud. Nimelt nuias ta Idarannalt välja Gipiemme karbon jooksud ja siis hakkas suuremaid hammakaid külge kruvima. See ei tõotanud head ja võidurelvastumine algas. Minu Ridley, millel alla FFWD Track Disc ja FFWD T6C, olid küll head, aga teades Lasse jalakuju, ei olnud tema kangem ülekanne minu jaoks hea uudis. Õnneks aitas Idarand ka mind ja ette 50, taha 15 ja olin valmis.


Work In Progress

Soojendus algas sellega, et algatuseks tuli Aivar Jürgensoni umbes kriidi ajastust pärit Rossini küljest ära parempoolne vänt. Ma ei tea mida või keda tänama pean, et ei pea enam nende “surmadega” sõitma. Kunagi ei tea, mis kusagilt võib järgi anda… Seenior 1 vanuseklassis oli kokku 4 mehepoega: Juri „Vstretimsja na treke“ Moljev, Hannes “ 45 km/h keskmist“ Kolk, Lasse „Ma Keeran Kohe Peale“ Nõlvik ja mina. Motivatsioon oli punases ja 500m paigalt võis alata.

Kõik toimis ja rekordist 0,02 sekundit (käsitsi aja mõõtmisega 🙂 ) lahjema ajaga võis rahul olla. Kaotused siis vastavalt 0,06 sekundit Moljevile ja sinna veel 0,06 sekundit lisaks Lassele. Aga 500m polnud eesmärk. Eesmärk oli järgmine start ehk 3 km jälitust. Sain endale paariliseks Toomas Kalmi. Kõik toimis – olin Kalmist pidevalt paar sekundit ees ja viimasel km suutsin veel peale keerata. Resultaadiks uus isiklik rekord ja nii enda vanuseklassi, kui ka absoluudi esikoht. Ajaks 3.58.68, Lasse kaotas 1 sekundiga, teised juba pikemalt.


Lasse sai ära kägistatud

Edasi algasin minu jaoks sellised „toredad“ alad, kus on vaja sprinteri võimeid ja kogemust. Õnneks kumbagi mul pole. Pikemalt sprindil peatumata võiks kokkuvõtteks öelda, et kaotasin Moljevile esikoha duellis umbes 1 cm-ga.


Rossin osutus finishiskiirenduses tõsiseks paugupilliks

Kui sprint, paigalt start ja jälitus on teistele arusaadavad, siis viimaseks alaks oli välja valitud üks põnevam ala nimega keirin. Need, kes ei tea, mis see on, siis siin väike videoülevaade: http://www.youtube.com/watch?v=9UafA2541c4&feature=related

Ehk lihtsalt seletatuna. Loositakse stardipositsioon. 5 inimest stardis, mootorratas (meie puhul punnvõrr Idaranna juhtimisel) lendab mööda, antakse start, toimub positsioonivõitlus. Siis punnvõrr veab 3,5 ringi, kiirendades kiiruse minimaalselt 50 km/h ja lahkub eest. Siis jääb veel 1,5 ringi lõpuni ja käib rõve andmine, kus lendab verd ja kondid murduvad. Poolfinaalis õnnestus viimasena finaali saada. Head sõitu näitas Lasse. Finaalis elimineeris mind üks mees teiselt positsioonilt õlaga neutraali peale nügides ära ja enam ma head positsiooni ei saanud. Sealt siis taas vanuseklassi teine koht.


Andrel pole Heiki Nabi võtted veel selgeks saanud

Peale 4,5 h trekil olin ma täiesti läbi. Õhtul olin sõna otseses mõttes koomas – olin nagu lihahaamriga läbi klopitud, külmavärinad ja vilets enesetunne – olin vist kõik trekile jätnud. Kull signing out…

Tulemused

Pildid ja veel pilte