CC Rota Mobilis

Kaido

Kaido: Mulgi etapp on hooaja esimene pikem pingutus ja seetõttu mulle alati väga raske tundunud. Sel aastal oli lisamotivaator uus läikiv ratas, mis vahetult enne võistlust kokku sai pandud ja ainult ühe lühikese proovisõidu läbinud. Sellega seoses oli hinges ka väike kartus, kas kõik töötab laitmatult?
Startida õnnestus koos Andre ja Alvariga. Andre kadus peale stardipauku silmist ja rohkem teda ei näinudki. See-eest sõitsime Alvariga koos ,kuni tema pudelikorv koos pudeliga otsustas ratta küljest lahkuda ja ta pidi hoo maha võtma. Üldiselt olid terve sõidu vältel üsna sarnased näod ümberringi – vahepeal eespool,siis jälle tagapool.Umbes 15-20km enne lõppu kihutas kiirrong minust mööda, kuhu kuulusid ka Raul ja minu hea mehhaanik Veiko Põder. Minu võidusõit kestiski umbes 40-45km-ni, sealt edasi oli üks suur kannatuste rada ja ootasin pikisilmi finishit. Õnneks jõudis see enne kätte, kui krampide tõttu päris pikali oleks kukkunud. Taaskord pidin tõdema,et hooaja alguses on raske hoogu üles saada, aga õnneks on minu põhistardid suvel ja aega atra seada veel on.


Andre

Ergo: Eesmärk Viljandis oli kindlasti sõita välja stardinumbrist parem koht. Alguses kruviti tempo ilgelt ülesse, tõmbasin ennast suht kinni ja seier vist oli päris punases tsoonis. Metsa jõudes sain enam-vähem hingamise korda ja elu läks roheliseks tagasi ning siis läks kumm. Ainuke kord, kus läksin rajale ilma pumbata, maksis seekord valusalt kätte. Rong oli läinud. Madis viskas pumba ja lohvi ning sain mingi aeg jälle liikuma. Keevitasin siis seal tagaotsameestega ja üritasin ikka viiesaja sisse jõuda, aga rada lõppes ennam ära.

Marion: Rada oli mõnus ja raske, enamus kõvapõhjaline ja hästi veerev, mõned mülkad ja suusa- ning krossiraja minu jaoks päris teravad tõusud lisaks. Stardist mindi ära päris rahulikult, minu üllatuseks ei üritanud keegi külakuhja korraldada, mida minu stardigrupis teinekord ikka juhtub. Kui alguse tõusud möödas olid ja linnast välja sai, hakkas enesetunne järjest paremaks minema. Rada iseenesest oli hea kiire ja mina ei saa küll aru, kus ma see 3 tundi kolasin, omast arust ikka väntasin elu eest. Lõpu tõusud oleksid ka päris mõnusad olnud, kui ainult pehme liiva asemel oleks mingi sõidetavam pinnas olnud. Kokkuvõttes, kõik minust tugevamad naised olid minust eespool ja nõrgemad taga, ise olen peaaegu rahul.


Raul

Asse: Mulgi rattamaraton … alati tundub see üks raskemaid sõite. Stardijoonel sattusin kokku Madisega, kes ütles, et sõidab vähemalt pool sõitu nägu naerul (kuigi tulemuse järgi sõitis ilmselt terve sõidu nii). Mina hakkasin neid linna mägesid vallutama tagasihoidlikult, kuna sooja enne sõitu ei viitsinud teha ja enesetunne oli enam-vähem, siis u.10 km.peale starti tuli ilge tahtmine millegipärast oma hommikusöök välja öökida ja
nii ma karjamaale seda tegema ka jäin. Peale seda oli igasugune pingutus suht vaevaline ja rops kurgus, aga õnneks oli see mööduv nähtus. Tasapisi taastus kõik ja sai jälle kimama hakata ja nii kuni selle `terviserajani`, 2 km enne lõppu ja mis ikka päris sülitama ajas. Peale
seda oli jalg pehme ja üritasin kedagi mööda laskmata finisisse veereda, mis mul peaaegu ka õnnestus. Kuna enne sõitu mõtlesin, et oleks
hea kui suudaks sõita 300 sisse, siis võib sõiduga ka rahule jääda.


Alvar

Alvar: Minu Mulgi Maratonist jäid eredalt meelde sellised hetked: Üleval linnas Paris-Roubaix teedel sai valitud kõnnitee trajektoor, mis oli oluliselt kiirem munakividest. Üllatav, et keegi teine ees seda ei olnud teinud. Huvitavaks läks siis, kui enne lõppu tegi tee korraliku jõnksu vasakule. Täpselt kurvi peal tuli kõigepealt nähtavale tänavavalgustuspost ja siis kangastus silme ees seina ääres seisev 100 kilone maamees. See oleks olnud väga karm kombinatsioon. Õnneks mahtusin vaevu oma 58cm lenksuga sealt läbi, maamees oli ka koju jäänud.
Kuskil peale 10 kilomeetrit tabas midagi vastu säärt. Selgus, et joogipudelihoidja oli ennast horisontaali keeranud. Järgmine lops lennutas täis pudeli sealt välja. Hypersuper reaktsioon võimaldas ristata käelaba ja pudeli teekonnad kuskil keskjooksu lähedal ja päästa hävingust. Rabelemine ja pudeliga toimetamine suretas kahjuks välja ka tempo ja Kaido Pan Kriisa sai eest minema. Miljoneid väärt Specializedi pudelikov tegi ka 17km oma viimased hingetõmbed ja lahkus mängust. RIP.
Suusarajad sõidu keskel olid väga head. Tõeline mägirattasõit. Seal sain oma laskumishimu ja peidus olnud jõuvarud välja elada ja setumitu kohta parandada.
Veetakistuses oli vesi jälle soojendamata. Krdi korraldajad….
Liivane lõppvaatus järve ääres – naeratav nägu ratta seljas, kerib liivakastis tõusu peal üles ja ise kiidab kõva häälega, kui hea kumm tal on. Muidugi oli see VPlusi Johnny . Nii heatujuline ei ole lubatud olla maratoni lõpus!!!!
Ja muidugi mis parim – olenemata kellaajast sai Viljandist alkot soetada koduteele………..

103. Andre
124. Raul
153. Kaido
182. Alvar
277. Asse
512. Ergo
634. Marion
700. Madis

Protokol

Võistkondlik paremusjärjestus pärast 1. etappi